suhtlemisõigus lapsega

Tens 29.07.2010 00:04 (14 aastat tagasi)

Olen abikaasaga abielulahutuses ja elame eraldi.Korralikult maksan lapsele elatisraha.Abikaasa üldse ei luba minule suhelda ja kohtuda oma lapsega.Telefonikõnedele ei vasta ja ei tee ukse lahti.Sooviksin esitada avalduse suhtlemisreziimi määramiseks.Kahtlen,et minu abikaasa ei hakka otsuse täitma.Mida mina pean tegema kui ta ei hakka otsuse täitma?Kuhu pean pöörduma?Kas kohtutäitur tegeleb selliste asjadega?

kristi 29.07.2010 00:28 (14 aastat tagasi)

Kohtutäitur saab talle määrata trahvi kui on olemas kohtuotsus.

piret 29.07.2010 10:24 (14 aastat tagasi)

sa võid kohalikku lastekaitsesse ka pöörduda selle murega, nad suhtlevad emaga ja üldjuhul see muudab asja sinu jaoks positiivseks, sa pead saama näha oma last ja temaga aega veeta. Kui ta eirab ka lastekaitset, siis kaeba ta kohtusse ja siis on sinu jaoks suureks plussiks see, et naine ei aksepteeri ka lastekaitset. Sina käitu igas olukorras kaine mõistuse ja rahulikkusega, ükskõik kui raske see ka poleks, tulevikus tuleb see sulle vaid kasuks. Varu kannatust ja tegele asjaga.

kriitik 30.07.2010 01:49 (14 aastat tagasi)

Esimene variant ja mis on kõige lihtsam/soodsam, pöördu lastekaitsesse. Lastekaitsjate seaduslikud õigused/võimalused jäävad paraku aga täiesti olematuks kui lapse ema jääb enda seisukohale kindlaks ja keeldub laskmast sul lapsega suhelda. Sellisel juhul ei jää sul muud üle kui kohtusse pöörduda, aga seejuures pead sa varuma ohtralt kannatust, närvirakke ja arvestama ka sellega, et Eesti kohtusüsteem on nagu vana auruvedur, mille käima lükkamiseks (kohtuniku / lapse esindaja leidmine / protsessi kokkuleppimine) kulub ~ 2 kuud, et midagigi liikuma hakkaks(varasematest kogemustest). Selle perioodi jooksul mil asi kohtusse sisse antud on lapse emal kõik õigused sulle last mitte anda ja näidata, ning kui on oht, et esimese istungiga ei saada asja lahendada oleks sul mõistlik tõsta kisa esmane õiguskaitse asjus, et (väikene) laps isast ei võõranduks ja oleks mingigi kohtumiskord lapsega tagatud. Kuidas kiirendada kohtukullide tegevust? Kohtud hakkavad end kibekiiresti liigutama kui laps oleks isa käes ja ema teeks kohtule avalduse/pöördumise. Paraku on paljudel auväärsetel kohtukullidel miskipärast arusaam, et väikene laps ei tohi oma emast pikemat aega eemal olla, aga isast, sellest lurjusest võib laps eemal olla kuu, kolm või isegi kuus. Igatahes soovin sulle jõudu ja kui lastekaitsjatega suheldes jääb mulje, et lapse ema ei ole nõus kohtuvälisteks kokkulepeteks, siis asi kiiremas korras kohtusse anda, sest vastasel juhul jääb sul nägemata üks osa enda lapse kasvamise- ja arenguperioodist.

kriitik 30.07.2010 01:56 (14 aastat tagasi)

Kui sa arvad, et teine osapool ei hakka kohtumäärust täitma, siis on mitmeid erinevaid lahendusi: 1) kohtutäitur trahviga 2) pöörduda kohtu poole, kes annab välja vastava määruse, mis võimaldab sundkorras sulle lapse andmist kohtumääruses ettenähtud aegadel (kui teine osapool ei ole nõus kohtumäärust täitma). Kuhu ja kelle poole pöörduda selgub sul täpsemalt aga alles siis kui eelnev kadalipp on läbitud.

Ats 3.08.2010 14:26 (14 aastat tagasi)

Karistusseadustik § 331¹. Kohtulahendi täitmata jätmine: Tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut välja andma lapse või asja või tegema asendamatut toimingut või hoiduma toimingu tegemisest, täitmata jätmise eest, kui isikut on selle eest täitemenetluses trahvitud või kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud aresti, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.