ettevõtte nime muutmine ja ettevõtte üleandja vastutus - juura.ee

ettevõtte nime muutmine ja ettevõtte üleandja vastutus

alicee 4.08.2010 15:15 (14 aastat tagasi)

1.) Firma nimi muutus, äriregistri nr jäi samaks. uut töölepingut ega lepingu lisa tehtud ei ole? kas peaks olema? 2.) Seoses sellega, et firma nimi muutus - kui muutuvad ka omanikud, kas uutel omanikel on kohustus maksta töötajatele saamata jäänud palgad ja puhkuserahad? 3.) Töölt lahkumine, kui tööandja on töölepingut rikkunud - kas saab nõuda leping rikkumise eest mingit hüvitist? Suured tänud!

Å¡aakal 4.08.2010 19:02 (14 aastat tagasi)

Tegemist on ettevõtte üleminekuga. 1) Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Lühidalt siis, et ei pea olema. 2) Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Sinu valida kelle maksma paned, mõistlik on uued omanikud, sest vanadelt ilmselt raske kätte saada. 3) hüvitiseks peab olema oluline rikkumine, mitte lihtsalt rikkumine. nt. ebaväärikas kohtlemine, oluline viivitamine tasu maksmisega, reaalne oht töötaja elule,tervisele jm. Sellisel juhul on hüvitise suurus 3 kuu tasu ulatuses

alicee 5.08.2010 11:08 (14 aastat tagasi)

viimane 3. punkt - lepingu rikkumise all peangi silmas maksmata jäänud puhkuse ja töötasusid. Kuidas mõista oluline viivitamine tasu maksmisega? Kui pikk aeg on oluline viivitus? Kuu, kaks? Ja kelle poole pöörduda sel juhul? Töökaitseinspektsioon? Kas sellisel juhul kui nõuan kolme kuupalga ulatuses hüvitamist, pean ma andma kõigepealt lahkumisavalduse ja seejärel pöörduma töökaitseinspektsiooni?

Å¡aakal 5.08.2010 16:37 (14 aastat tagasi)

olulise rikkumise puhul ei ole ühest ja selget vastust, kõik juhtumid on erinevad seepärast ka on säte tehtud selliseks et ei saaks ühe puuga lüüa kõiki olukordi. Paragrahvi 98 lõikest 2 tulenevalt võib aga mõjuv põhjus olla nii oluline, mille esinemisel ei saa töötajalt mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist etteteatamistähtaja või kokkulepitud tähtaja lõppemiseni. Kui pikka etteteatamistähtaega töösuhte ülesütlemisel järgida ja kas seda üldse järgida, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hüvitisega on veel selline lugu, et tõepoolest et seda saada pead enne töölt ära tulema ehk lepingu ühepoolselt erakorraliselt üles ütlema tööandja olulise rikkumise põhjusena. Muidu hüvitiseks õigust pole, nii et tuleb valida kas töö või hüvitis. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tööinspektsiooni ei pea sa pöörduma, kuid se on soovitav kohe alguses enne kui oled mingeid toiminguid teinud. http://www.ti.ee/ seal leiad isegi tel nr kus nõustab jurist tasuta telefoni teel.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.