Teemade kronoloogiahagi materjalide edastamine menetlusosalistele (1) sissenõude pööramine võlgniku konto(de)le (4) korteriomandi võõrandamise kohustus (2) kuidas eristada ühis- ja lahusvara (18) pärandvara pankrot, pankrotimenetluse kulud (4) |
kuidas eristada ühis- ja lahusvaraPriit 5.08.2010 19:08 (14 aastat tagasi) ...kui mees ja naine olid 20a aastat abielus, mehe pärand (saadud enne abielu, erastatud enne abielu) sai selle aja jooksul elamiskõlblikuks muudetud ja seda mehe rahade eest. Kas naine saab nüüd teha sellele majale kinnisvara hindamise ja sellega saadud hinde nõuda pooleks jagamiseks. Kunagi oli maja hind 50k ja nüüd 1,8mlj (seoses majanduses toimuvaga 20a jooksul) . Maja väärtust ehitusega eriliselt tõstetud pole, vaid elementaarne tehtud, veed sisse, seinad kipsi taha jms. Kas naisel on õigus nüüd selle ostuhinna ja praeguse turuhinna vaheraha pealt pool endale saada? Mida räägib sellisel teemal kohtupraktika? šaakal 5.08.2010 22:06 (14 aastat tagasi) naisel on õigus ainult poolele summale mis tehti parandusteks nt et remont on läinud kokku 100 000, seega on naisel õigus 50 000le. Maja ise on ikka lahusvara, kuid tuleb vaadata kas on tehtud abieluvaraleping, millega on näiteks maja muudetud ühisvaraks. Priit 6.08.2010 08:30 (14 aastat tagasi) ei ole tehtud ühisvaraks. Naine pole remonti investeerinud ja pole ka tõendeid selle tarbeks, kuid üritab ikkagi advokaadi abiga turuhinnast pool endale saada. Kas pool ehituse hindest saab ta ka ilma tõenditetta? Või on kohtus ka selle summa jaoks tõendeid ikkagi vaja? Zaa 6.08.2010 09:21 (14 aastat tagasi) See ju mehele kuuluv lahusvara. Naise võimalus sealt midagigi saada on 0%. Kohus ei võta seda ju isegi srutusele. Priit 6.08.2010 09:29 (14 aastat tagasi) kas sellisl olukorral on olemas ka kohtupraktika? Et kohus ei võtagi sellist hagi, nagu naine sisse andmas, arutlusele, kuna tegemist mehe lahusvaraga ja naisel pole ette näidata tõendeid oma rahade investeerimise kohta sellesse lahusvarasse? Arvan, et kui naine hagi esitab, siis ega ta ei kirjuta ju sinna, et tegemist mehe lahusvaraga, ta kindlasti kirjutab ala, et oli abielus 20a ja nüüd soovib jagada vara, paneb vara hinna ja küsib sealt pool endale. Nii saan ju mina ikkagi kohtukutse, kuna kohtunik ei tea asja kõiki pooli. Ja võibolla toob naine kohtusse tunnistajad, tema sugulased, kes ka aegajalt ehituses abiks olid, nagu minu sugulasedki jne. Mis siis et tal tsekke pole ette näidata, mis siis, et ta teenis kordades vähem kui mina, kuna kasvatas ka lapsi ja ei saanud mõned aastad ka tööl käia jne jne. Kas selliste lüketega on tal ikkagi võimalus saada minu lahusvara turuhindest pool kätte? Mööduja 6.08.2010 10:06 (14 aastat tagasi) Te olite abielus ju 20 aastat, mis on väga pikk aeg. Sellel ajal teenitud raha oli teie ühisvara (ei loe, et võibolla ainult mees teenis) ning seega muutus teie kinnisvara elamiskõlblikuks ühisvara arvelt. Priit 6.08.2010 10:20 (14 aastat tagasi) mhh, lisaks sellele , et enda sissetulekust tegin oma varale remonti (seda ka üsna suurelt oma lahusvara arvelt) pidasin üleval ka oma naist ja lapsi, maksin alati ise kõik arved jne. Kas tõesti nüüd pean oma lahusvara hetke turuhinnast pool eksnaisele andma? Et pean oma pärandi välja ostma? Priit 6.08.2010 10:23 (14 aastat tagasi) Naine elas kõik need aastad minu kulul, tema palk kulus tema ja laste riiete ostmisele, väljas pidutsemistele ja söömistele jne. Ainuke panus mis ta siia andis oli koristamine, aias naisele kohaste hooajatööde tegemine jm majapidamistööd. Mis õigus saab tal olla minu pärandile, mille väärtust olen mina oma töö ja rahadega tõstnud? Aadu 6.08.2010 12:21 (14 aastat tagasi) Olid abielus 20 aastat ja erastasid oma kinnistu enne abielu. Niipalju, kui mina mäletan oli siis ENSV ja vaevalt, et siis midagi erastada sai. Seega pidi erastamine toimuma ikkagi abielu jooksul ja see muutis teie maja ühisvaraks. Priit 6.08.2010 13:11 (14 aastat tagasi) see vara on 100% lahusvara, see juba järgi kontrollitud, notari poolt kinnitatud. Teemaks pole aga see vaid naise õigused siin pipi 6.08.2010 14:17 (14 aastat tagasi) Tore mees oled küll,ütled,et pidasid üleval naist ja lapsi.Need ju su ENDA LAPSED,ja sinul ongi kohustus neid üleval pidada.Naine ka su enda oma,pole ju võõras,kas kahju oli tema peale raha kulutada? Kui nägid,et naine asjatult raha kulutab,võtnud teema ennem üles,mitte 20 aastat hiljem.Põhiline see,et olete elanud koos 20 aastat,on lapsed ja nüüd ei suuda kaks inimest kokkuleppele saada,et võikski mõlemad poole jagatud varast saada. Nikolai 6.08.2010 16:54 (14 aastat tagasi) Eesti keeles on mitte "enda lapsed" vaid "oma lapsed". Ja üleüldse on tegemist mittejuriidilise targutamisega, mille koht on pigem Delfi naistefoorumis. Priit 8.08.2010 14:47 (14 aastat tagasi) jah, laste ülalpidamine on tõesti minu kohus ja ma aitan neid siiani, see polegi siin teemaks, vaid naise õigused minu olukorras. Mina olen terve elu oma pärandisse investeerinud, naine seda ei väärtusta, pole seda iial teinud, selleks polegi ta kunagi siia investeerinudki, hetkel tahab ta lihtsalt kergelt rikkakas saada, ei muud, teda mu pärand ei huvita, ega ka see, et võibolla on just meie ühised lapsed need kes siin edasi asjatavad, või meie lapselapsed. Naise eesmärk on lihtsalt üks ilus umma saada, kas selle hinnaga, et pean pärandi müüma või sellele laenu peale võtma, mida varsti päriad maksma peavad... šaakal 6.08.2010 18:55 (14 aastat tagasi) otsus nr. 3-2-1-99-04 "PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa omandis enne abiellumist olnud vara abikaasa lahusvara. PKS § 14 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada abikaasa lahusvara osaliselt või täielikult abikaasade ühisvaraks, kui lahusvara väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Kas lahusvara väärtus on oluliselt suurenenud või mitte, selle üle saab otsustada, võrreldes, milline oleks lahusvara väärtus ilma abikaasade rahaliste vahendite või tööpanuseta ühisvara koosseisu kindlakstegemise ajal ja milline on lahusvara väärtus ühisvara koosseisu kindlakstegemise ajal abikaasade rahaliste vahendite ja tööpanuse tõttu tegelikult." šaakal 6.08.2010 18:59 (14 aastat tagasi) Ehituse koha pealt ta ilma tõenditeta saabki pool kulunud rahast, aga kui suudad tõendada, et ta pole kulutusi teinud siis ei pruugi saada. Samas praktika näitab et ta ütleb et kulutas raha laste peale ja toidule ning mehe raha ehitamisele, siis ikkagi saab ta pool ehitamise raha. Selleks et kohus saaks kõrvale kalduda peab ta näiteks olema töötu ehitamise ajal vms oluline põhjus miks ta ei panustanud. buwa 6.08.2010 19:34 (14 aastat tagasi) [... sõim, tsenseeritud Juura.ee portaali poolt...] ikka naine peab tõestama, et tema panus seal oli, mitte mees, kellele objekt kuulub! See ei ole vägistamsijuhtum, kus süüdistatav peab tõestama, et ta pole kaamel :) Priit 8.08.2010 14:53 (14 aastat tagasi) tema palk oli imepisike minu palga kõrvalt. Liskas on minu pangakontol kenasti näha, et olen alati maksnud kõik arved, ostnud koju süüa, autole kütete jne. Tema pangakontolt on kindlasi näha kui palju on ta käinud väljas pidutsemas, söömas jne Mina olen meie abielusse ja lastesse kindlasti kordades rohkem investeerinud, lisaks oma pärandi korrastamisele. . Lasin teha ehitusliku hindamise ja see summa tuli ligi 400 tuhat, nii palju on siia majja meie abielu jooksul investeeritud. Temal pole ühtegi tsekki ega pangaväljavõtete ehituse kohta näidata kuna need väljaminekud on kõik minu tehtud. Mille alusel ta üldse midagi nõuda saab? . 9.08.2010 09:11 (14 aastat tagasi) Saabki nõuda selle alusel, et sinu teenitud raha, millest maja remontisid, oli ühisvara. Kui inimesed on abielus ja abieluvara lepingut pole teenitud rahade kohta, siis on kogu teenitud raha ühisvara, ei ole sinu ja minu raha, st. kõik väljaminekud on tehtud "meie" rahast. olga 10.08.2010 21:14 (14 aastat tagasi) jah aga lahusvara saab ju ühisvaraks määrata vaid siis kui mõlemad osapooled on sellesse investeerinud. kui mees teenis rohkem ja suutis pere ülalpidamise kõrvalt veel ka oma lahusvara remontida siis ei ole ju võrdselt panustatud. naisel pole siit midagi saada peale vallasvara. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |