Teemade kronoloogia
praaktootega seotud kahjude hüvitamise nõue (0)
perekonnanime muutmine pärast lahutust (1)
leid, teatamiskohustus politseile; või vallasasja omandamine igamisega? (10)
pärandi avanemise ajal kehtinud õigus: kas vana või uus PKS? (5)
tahtluse vormid kriminaalõiguses (2)
leping, millega hüved jäetakse endale ja kohustused partnerile (3)
pärandi avanemise ajal kehtinud õigus: kas vana või uus PKS?
Silja 17.08.2010 15:07 (14 aastat tagasi)
Hetkel käib pärimismenetlus, mis algatati 7.juulil. Inimene suri veebruaris, tal oli naine ja 2 last. Kogu pärandvara on tegelikkuses abikaasade ühisvara (tegemist abielu ajal soetatud ja kinnistatud kinnistiga). Abielu lõpeb surma hetkega. Pärand avaneb surma hetkega. 3 kuu jooksul on pärand automaatselt vastuvõetud - seega kõik õiguslikud asjaolud onselleks hetkeks toimunud. Pärimismenetluse algatamine ja pärimistunnistuse väljaandmine ei ole ju ometi õiguste tekke aluseks. Nüüd notar aga just seda väidab, samuti seda, et tuleb jagada vastavalt uuele perekonnaseadusele §39. Mina väidan, et asjaolu on tekkinud ju enen käesoleva seaduse jõustumist, seega ei rakendata: Rakendussätted § 210 (2) Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Notar jälle väidab sama paragrahvi esimese lõike alusel, et ikka rakendatakse just - "Käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti" ja järelikult laieneb ka nende abielule (olgugi, et lõppenud, kuskil polevat kirjas, et see säte ei käi lõppenud abielude kohta) ja seega kehtib ka § 39. Kellel siis nüüd õigus on? Minu arust peaks jagama nii - 1/2 jääb lesele ja ülejäänud 1/2 jääb nende kolme ühisomandisse. Notari meelest jääb KÕIK kolme ühisomandisse, ise vaadaku, kuidas jagavad.
Vilja 18.08.2010 07:31 (14 aastat tagasi)
Kui sul on oma kindel arvamus asjast olemas, siis mida sa täpselt siit foorumist ootad? Pärimisasju menetlevad notarid, seega pead sa antud asja oma notariga ära/selgeks vaidlema. Kui leiad, et notar on asju valesti teinud, siis pead tema tegevuse peale kaebama - pöörduma nt Notarite Koja poole (nemad ei lahenda vaidlusi ega saa notarit sundida midagi tegema, kuid nende arvamus võib sulle edaspidi kasuks tulla - notar võib ümber mõelda, või on sellest arvamust edaspidi kohtuvaidluses abi) või Justiitsministeeriumi poole, kes teostab ntoarite ametitegevuse üle järelvalvet (sama jutt, mis notarite koja puhulgi - ka nemad ei saa notarit sundida midagi tegema, kuid....). Kui notar ka pärast kõike seda (Notarite Koja arvamus, Justiitsministeeriumi arvamus) pole nõus pärimisasja nii lahendama nagu sina tahad ja sa jätkuvalt leiad, et sul on õigus ja notar on rumal, siis võid alati pöörduda kohtusse ja seal asja selgeks vaielda. Kõige selle juures on sul alalti võimalus palgata omale jurist või advokaat, kes sind nõustab ja vajadusel esindab.
Silja 18.08.2010 12:15 (14 aastat tagasi)
Mida ma ootan või? Teiste arvamust seaduse kehtimahakkamise suhtes. Mul on kindel arvamus, aa see ei tähenda, et see ilmtingimata õige on. Senised põhjendused pole lihtsalt olnud minumeelest küllaldlased, pigem pastakast imetud. See on ju foorum või olen millestki valesti aru saanud?Ma olen siin küll tõesti esimest korda, vabandan, kui tegemist mingi Delfi või Perekoolifoorumilaadse kohaga, lootsin saada kogenud juristide versioone antud probleemist seaduse tõlgendamisel. Notarite kotta juba helistasin, sealne jurist oli ka seisukohal, et tuleb rakendada uut seadust, aga hoopis teisel põhjusel - nimelt sellepärast, et vanas seaduses pole kirjas, kuidas antud juhul toimida. See põhjenduson ka minu meelest kohatu, ega uus seadus mingi vana seaduse augutäide pole. Vana seaduse alusel on välja kujunenud praktika, mis on riigikohtus läbi vaieldud, mispärast see enam järsku ei kõlba? Ja ometi teises notaribüroos lahendatakse asju ikka vanamoodi. Kas notari juurde sattumine on nagu mingi loosiratas või...
Ossa 18.08.2010 14:39 (14 aastat tagasi)
Kogenud juristide versioonid on saadav õigusbüroodes, kus tuleb jah pisut oma rahakotti õgvendada. Siin ei ole kindlust, et sulle ei vasta näiteks mõni kojamees, kes arvab et on hirmus tark. Kuid võib õnnestuda, et saad ka asjakohase vastuse-see selline riski värk.
Silja 19.08.2010 09:40 (14 aastat tagasi)
Seaduse jõustumise tähtaja küsimus peaks olema ikka igaühele üheselt arusaadav, mitte õigusbüroode küsimus. Tegemist ei ole mingi keerulise juriidilise küsimuse või kohtuvaidlusega, vaid protseduurilise küsimusega. Seda, kas mulle vastab kojamees, on vast ikka tunda. Kuigi jah, eks see notaribüroogi, kus mu küsimuse peale 10 minutiks ootele jäeti, eriti proffesionaalset muljet ei jätnud. Kirjutan hetkel Justiitsministeeriumile,kus palun neil oma kommentaar asjale anda. Nemad selle ju valmis vorpisid, ilma seletuskirjata.
rxmn 24.08.2010 10:01 (14 aastat tagasi)
Tere. Mul tekkis küsimus, et miks te üldse vaatate Perkonnaseadust? Pärimisele kehtib ikka Pärimisseadus, mille rakendussäte § 180 järgi Pärimisseadust kohaldatakse "Pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. " Seega puleb PKS § 39 rakendada juhul, kui pärand on avanenud antud seaduse jõustumise ajal või hiljem.