sissenõude pööramine võlgniku sissetulekule

Krõll 19.10.2010 13:36 (14 aastat tagasi)

Ütleme, et on selline olukord, kus mees on jätnud elatise X aastat maksmata. Selle ajaga on kogunenud võlaks teatud summa. Peale kohustuse mitte täitmist andis naine nõude sisse kohtutäiturile, kes kontrollis mehe sissetulekuid Maksuameti kaudu ja teavitas naist, et teatud kuust alates pole maksuameti andmetel ühtegi töötasu laekunud. Nüüd - mees otsustab, et teeks natukene tööd. Ja olles teadlik sellest, et tema konto on arestitud, annab tööandjale kolmanda isiku kontonumbri ja palub tööandjal palk ka sinna kanda. Vastutulelik tööandja seda teebki. Ehk siis, kas see süsteem ongi täielik nulliring, kui mees vahetab iga paari kuu järel töökohta ja ka inimesi, kellel arveldusarvele kantakse töötasud? Kas miski kohustab kohtutäiturit teatud intervallide tagant tema sissetulekuid kontrollima või ei? Inimlikult ma mõistan, et ka neil on palju tööd, kuid siiski. Kui ei, siis põhimõtteliselt ei jõua pidevalt töökohta vahetavale inimesele saata ka tema töökohta täitur kinnipidamisakti, ka juhul, kui töökohad näiteks neljandate isikute kaudu selguksid. Kas keegi natukene selgitaks mulle täiturite tööpõhimõtteid ja -võtteid?

Ahjualune 19.10.2010 18:24 (14 aastat tagasi)

Sul on kaks valikut, kas olla veendunud, et kõik on kohtutäituri mure, ja istuda kaks kätt süles ja oodata taevamannat ja käia foorumis küsimas, et kuidas ikka täpselt kohtutäitur töötab, või teha oma kohtutäituriga koostööd. St kui oled oma võlgniku kohta mingit infot saanud (et näed, töötab, seal ja seal), annad sellest koheselt ka oma kohtutäiturile teada ja annad seeläbi kohtutäiturile võimaluse mehe töötasu arestida. Isiklikult leian, et see teine variant on tunduvalt arukam viis. Kui tahad aga jääda esimese variandi juurde ja harida ennast kohtutäituri õiguste ja kohustuste teemal, siis alusta nt sellest, et lähed leheküljele www.riigiteataja.ee ja trükid otsingusse nime "täitemenetluse seadustik".

Krõll 20.10.2010 00:19 (14 aastat tagasi)

Oma valikutest olen teadlik ja olen ka käitunud vastavalt sinu pakutud variant B-le. Küsimus tekkiski seoses antud olukorraga, kus olen täiturile edastanud kõik minule teadaoleva info, sh ka töökoha, kui minuni on jõudnud info, et mees on asunud tööle. Ilmselgelt ei jõua minuni infot kõikidest tema käikudest ja erinevatest töökohtadest :) Sestap tahaksingi teada, kas on mõni määrus, mis reguleerib kohtutäituri tööd sel määral, et info oleks regulaarselt uuendatud või on see kontroll pigem ühekordne ja edasine uurimistöö jääb minu kanda?

keegi 19.10.2010 21:32 (14 aastat tagasi)

Kui kohtutäitur arestib töötasu, siis ei saa võlgniku palka kellegi teise arvele kanda, s.t. tööandja peab juba enne ükskõik kelle arvele kandmist vajaliku summa kinni. Vastasel juhul tulevad tööandjal endal pahandused. Ja selliseid tööandjaid ikka eriti ei leidu, kes endale teiste võlgade pärast pahandusi kaela tõmbavad. Teine lugu on siis, kui tööleping on vormistatud mingi teise isiku nimele, siis polegi midagi arestida.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.