ühisvara jagamisel välja mõistetav rahaline hüvitis

igor 28.10.2010 17:09 (14 aastat tagasi)

kas kohus võib rahuldada naise nõude muuta kogu vallasvara mehe ainuomandiks ja nõuda mehelt selle eest teatutd summa välja naise kasuks? abielu 15 aastat, tekkinud vallasvara keeldub naine endaga võtmast. Soovib vaid et mees ostaks selle kõik temalt kunagiste ostuhindadega välja. Ka mees ei ole huvitatud sellest vanast mööblist ja tehnikast. naine esitas kohtusse hagi ja palub kohtul määrata kogu vallasvara mehele ja siis kohustada mees selle eest naisele raha andma kas selline asi on reaalne kas kohus võibki sellise nõude rahuldada rääkige kogemustest

naine 28.10.2010 18:33 (14 aastat tagasi)

kogemusi ei ole, aga see naise soov ajab vägisi naerma :) Loodetavasti ka kohtunikke.

igor 28.10.2010 18:36 (14 aastat tagasi)

vot mind ei aja naerma sest kogemust pole ja pole ka kunagi kohtus käinud eitea mismoodi need asjad seal käivad. ei oska ka selle kohta ise kuskilt lugeda

igor 28.10.2010 21:17 (14 aastat tagasi)

kui see nii naljakas on siis kuidas sai üks edukas ja tuntud vandeadvokaat sellise hagi ( kliendi soovil) esitada kas advokaadid kirjutavad hagisse kõik mis klient soovib ja ise üldse ei soovita mis õigem teha, et vahet pole, nõuda võib ju kõike mis pähe tuleb, anna vaid teada, ma kirjutan hagi valmis ja lähme kohtusse,eks seal näha mis kohtunik arvab. kas üks normaalne advokaat tõesti nii teeb? kas selline hagi tema mainet ei riku? kui see sisu mis ma kirjutasin on ikka naeruväärne.äkki mingid seadused siiski toetavad sellist hagi?

B. 29.10.2010 09:39 (14 aastat tagasi)

Kohus ei kohusta kedagi midagi ostma. Vallasvara võidakse lasta ära hinnata ja müüki panna, müügist saadav tulu jagatakse poolte vahel võrdselt. Mõistagi ei hinda keegi kasutatud vallasvara selle ostmise hetkel olnud väärtusele. Sellise asja kohtu kaudu ajamine on tõepoolest naeruväärne.

A 29.10.2010 11:25 (14 aastat tagasi)

Vastavalt AÕS § 77 lg 1 kaasomandi lõpetamisel (AÕS § 70 lg 6 järgi ka ühisomandile kohaldatakse kaasomandi sätteid)jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. § 77 lg 2 järgi kui kaasomanikud kokkuleppele ei jõua, otsustab jagamise viisi (samas lõikes loetletud viiside hulgast) kohus hageja nõudel. Seega on kohus kaasomandi jagamisel jagamise viisi osas seotud hageja nõudega. Kui asi jagatakse viisil nagu käesoleval juhul, mõistetakse oma osast ilmajäävale kaasomanikule välja hüvitis. Loomulikult on absurdne nõuda kasutatud asjade eest hüvitist välja asjade soetusmaksumuse järgi, vaid mõistlik oleks asjade väärtus määrata praeguse turuhinna järgi. Seega võiks kostja taotletavale hüvitise summale vastu vaielda ning esitada omapoolsed tõendid antud asjade maksumuse kohta käesoleval ajal. Kui kostja vastu ei vaidle, võib kohus hagi rahuldada nõutud summas. Juhul kui kostja ei ole nõus jagamise viisiga, vaid soovib, et kohus jagaks kaasomandi teistsugusel AÕS § 77 lg 2 loetletud viisil, tuleb kostjal esitada hageja vastu vastuhagi omapoolse nõudega.

igor 29.10.2010 14:35 (14 aastat tagasi)

aga kui kostja on juba korduvalt palunud hagejal kohtuväliselt vallasvara jagada tehes ise pidevalt erinevaid pakkumisi, k.a sellised kus hageja ise võis teha oma valiku või kus kostja on nõus olnud et kogu vara müüakse ja siis saadud raha jagatakse jms, kas siis ka võib kohus rahuldada hageja nõude? kas kostja peab kindlasti esitama vastuhagi? kas see läheks kostjale midagi ka maksma?

A 30.10.2010 10:32 (14 aastat tagasi)

Loomulikult võib kohus rahuldada hageja nõude, kuna jagamisviisi üle saabki kohus otsustada üksnes hageja nõudel. Ainus võimalus teise jagamisviisi valikuks ongi vastuhagi esitamine, millelt tuleb loomulikult tasuda riigilõiv. Hagihinnaks, millelt riigilõivu arvestatakse on TsMS § 126 lg 2-1 järgi 1/10 poolest ühisvara väärtusest, mille jagamist taotletakse ning riigilõivu suuruse saab riigilõivuseaduse (http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=75568&fd=1) lõpus olevast lisast 1.

igor 30.10.2010 12:49 (14 aastat tagasi)

aga kas kostjal on õigus hagejalt riigilõiv jm kulud tagsi saada kui ta on juba aasta jagu proovinud hagejaga kohtuvälist lahendit saavutada aga hageja on lihtsalt jonni ajanud ja nüüd kaebas kostja kohtusse absurdse hagiga. on see reaalne et kohus kohustab hagejta kostjale neid kulusi kompenseerima

A 30.10.2010 15:09 (14 aastat tagasi)

Kohus mõistab kohtukulud välja kaotajalt poolelt. Kui kohus hagi rahuldab, mõistab kohus kostjalt välja hageja kantud kulud ning kostja kulud jätab kostja kanda. Kui kohus ei rahulda hagi või rahuldab kostja vastuhagi, siis mõistetakse kulud välja hagejalt.

igor 30.10.2010 15:49 (14 aastat tagasi)

kas siis kui hageja kohtuasja kaotab ( kui kohus ei rahulda tema hagi, vaid kostja hagi) kas siis peab hageja kinni maksma ka kostja advokaadi jm kulud

A 1.11.2010 10:56 (14 aastat tagasi)

Jah. Seda peab vastuses hagile või vastuhagis märkima, et kostja palub mõista menetluskulud välja hagejalt. Kohus peab kohtuotsuse märkima, kellel kui suures ulatuses (prontsetuaalselt) tuleb kulud tasuda. Seejärel on isikul, kelle kasuks on kulud välja mõistetud, õigus juba esitada kohtule kuludokumentide nimekiri ja taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summalist kindlaksmääramist, mille kohta kohus teeb määruse.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.