korteriühistu ja korteriühisuse eristamine

KÜ 4.11.2010 09:47 (14 aastat tagasi)

Üldkoosolekul kinnitatakse aasta majanduskava ja eelarve. Juhatus otsustab raha kulutamist, nn. majandushanked enampakkumised, sõlmib lepingud jne.

Nikolai 4.11.2010 09:58 (14 aastat tagasi)

Termin "korteriomanike ühisus" on eesti õigusesse üle võetud saksa õigusest. 02.06.2005 on BGH [Saksa Ülemkohus] tunnustanud korteriomanike ühisuse osalist õigusvõimet niivõrd, kui see ühise omandi valitsemisest õiguskäibes osa võtab. [BGH NJW 2005, 2061] Selle kohaselt võib korteriomanike ühisus olla õiguste ja kohustuste kandja, kostja ja hageja ning osaleda täitemenetluses võlgniku ja võlausaldajana. Saksa seadusandja on 2007. aastal teinud WEG-s [Saksamaa Liitvabariigi 1951. aasta korteriomandiseaduses] muudatused, mis võtavad positiivse õigusena kokku eelneva õigusdiskussiooni ning kõrgemate kohtute praktika ühisuse õigusvõime tunnustamise asjus. Seaduse § 10 lõige 1 sätestab küll üldreegli, et korteriomandist tulenevate õiguste ja kohustuste kandjaks on korteriomanikud, kuid norm jätab võimaluse seadusega ka teisiti ette näha. Lisandunud lõigete 6-8 kohaselt võib korteriomanike ühisus ühise omandi valitsemise raames nii kolmandate isikute kui ka korteriomanike endi suhtes omandada õigusi ja võtta kohustusi. Ühisus võib seaduse kohaselt teostada ka korteriomanike õigusi ja võtta kohustusi, mida saavad teostada või võtta korteriomanikud ühiselt, samuti hageda ja olla hagetav. Lisaks on WEG §-s 27 täpsustatud korteriomandi valitseja õigused ja kohustused ühisuse suhtes. Valitsejat vaadeldakse kui õigusvõimelise ühisuse valitsemis- ja esindusorganit. Kui valitseja puudub, esindavad ühisust korteriomanikud ühiselt, kui esindusõigust ei ole korteriomanike otsusega antud ühele või mitmele korteriomanikule. Valitsejal on õigus nõuda, et talle antaks välja volikiri.

Roland KÜ esimees 5.11.2010 10:56 (14 aastat tagasi)

Majanduskava kinnitatakse sõltumata valitsemise vormist üldkoosolekul, vastavalt seadusest tulenevate reeglite järgimisel. KOS § 8. Korteriomanike ühisus (1) Kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. § 22. Majanduskava ja aruandlus (1) Valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid; 3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele; 4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust; 5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust. (2) Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. (3) Valitseja esitab korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi. (4) Korteriomanikud võivad oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist. (5) Majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega. KÜS § 15. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne (1) Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. (2) Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. (3) Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. (4) Korteriühistu esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5 ja § 78 lõike 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.