Teemade kronoloogiakaasomandi eseme valitsemine (2) korteriomandi jm kinnisasja (ridamaja) erisused (2) koondamine (1) vanemate abistamise / ülalpidamise kohustus (10) sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale (1) |
vanemate abistamise / ülalpidamise kohustusKaabakas 4.11.2010 10:48 (14 aastat tagasi) Tere! Mind huvitab siis millised on seaduslikud kohustused oma vanemate ees. Ema on invaliid, Isa on invaliid (kuigi peab oma äri FIE-na), vend samuti invaliid (ka täisealine, elab vanematega koos, käib tööl). Probleem, selles et isa ei suuda kõikide asjadega toime tulla. Ja siis tahab et mina temapoolt alustatud asjadega tegeleks lõpuni või siis teeks algusest peale asjad ära. Tihti need alustatud asjad on väga peapeale pööratud, näiteks vallas või kuskil muul riigiasutuse tasandil on ta midagi soovinud saada ja see ole läinud nii nagu tema soovib. Siis pean tulema mina mängu ja ajama selle korda. Kui mul pole selleks aega ja tahtmist. Tahtmist see pärast et lapsepõlves on olnud väga palju HALBA, vägivalda ja ära kasutamist. Viimane kord lõppes sellega et ähvardas minuga edaspidi kohtu kaudu suhelda, et teeb mu elu põrguks jne. Ühesõnaga mul on kohustus oma vanemaid aidata. Palun tuua välja mulle seaduse punktid ja anda nõu mis edasi teha. Olgu öeldud et need probleemid on kummitanud mind vähemalt 10 aastat juba. Olen ise üle 30-ne. Olen alati oma mõtted ja tahtmised alla surunud ja hambad risti kõik ära teinud. Olen püüdnud ise teha mingeid asju, kodused toimetused ja teda firma asjades aidanud. Kahjuks kõik hea ununeb tal üsna ruttu ja kui ei aita olen maailma kõige halvem poeg, tuuakse näited naabripoiste jne kohta. kui head ja toredad nemad on. Tänud ette. . 4.11.2010 14:06 (14 aastat tagasi) Lihtsalt lohutuseks võin öelda, et maailm on selliseid juhtumeid täis. Oma vanemaid tuleb ja peab aitama, olgu siis varem olnud mida iganes. Tean minagi näiteks peret, kus isa surnud, ema päris vana ja peab loomi ning pere ainus poeg rabeleb siis nende loomadega ja haige( ja väga kange) emaga, kes isegi kõik poja pruudid minema peletanud. Teises peres jälle lapsed maast-madalast peale näinud vaid isa joomist ning ema ja vanaema kannatusi( kannatasid ju lapsedki aga kes seda usub, et laps mäletab). Nüüd kui osad maamullas ja need kes alles haiged ning põdurad...........tuleb ikka abiks olla, kuigi jah, mõistan mida tunnete. Tänapäeval on nagu vanemad inimesed ära unustanud, et nende endi vanemad said selles eas veel üsana kenasti hakkama. Mõistan, et elu ongi raske, aga oma keskealisi lapsi ei tohiks kah päris käpaalusteks teha. Meil kõigil peab olema koht päikese all. Jõudu ja mõistmist, sest oma vanemate abistamisest ei pääse keegi, see ongi üks ja ainus seadus - elu seadus! ema ja tütar 4.11.2010 15:34 (14 aastat tagasi) Peab jah vanemaid aitama, et nad ikka söönud ja soojas ja puhtad jne. oleksid, ühesõnaga siis, kui nad ise sellega enam toime ei tule või kui neil raha ei jätku. Mingeid vanemate kapriise (see punkti toodud loomapidamine) ja FIE asjaajamisi küll täitma ei pea ehk ei pea elama oma vanemate elu. Igal meist on siiski oma elu ja see, et vanemad on meile meie elu andnud, ei tähenda ometi, et me peame oma elu vanematele pühendama ja ise oma elu elamata jätma. Kaabakas 4.11.2010 16:41 (14 aastat tagasi) Aitama, mida see tähendab? Soe tuba, kõhutäis ning kasitud on nad ilma minutagi. Kui ma käin kuus korra-paar nende juures, aitan teha asju mida nad ütlevad, kas see on aitamine? Minule tundub et see ei ole, kuna kui olen tööl tuleb isa mingile geniaalsele ideele, et võiks ma ei tea mis asju tema eest suures linnas ajada. Kui ütlen ei, siis hakatakse rõhuma südametunnistusele, "ma olen sind kasvatanud ja koolirahasi maksnud" kuid need on olnud üle kivide ja kändude. Kui mina järgi ei anna, siis läheb kui jutt seadustesse ja sealt tulenevatesse kohustustesse. Sellega on ta kursis tundub et hästi, või praalib siis niisama. . 4.11.2010 20:06 (14 aastat tagasi) .Käidki kuus korra-paar ja kui nad rohkem abi vajavad siis kasvõi igal nädalavahetusel päevakese. Aga kui nad muidu toa soojaks saavad, kõhu täis ja enda eest hoolitsetud siis iga tuju küll täitma ei pea. Täiskasvanud lapsel on oma elu ja seda peab iga vanem võimaldama tal ka elada. Ma tean, et see piir abi vajamise ja kapriiside vahel on õhkõrn aga seda tuleb õigel ajal tajuda, sest hiljem on sellest kohustuste laviinist pea võimatu vabaneda. Ikka mõistmist, hoolimist ja samas ka meelekindlust nii mõnelegi asjale ei öelda. B 4.11.2010 20:31 (14 aastat tagasi) Uurida võiks perekonnaseadust, mis sätestab, millised kohustused on perekonnaga. Eelkõige tuleb kõne alla ülalpidamiskohsuts ehk, väga pikalt pole mõtet siia seadst kopeerida, aga põhiline peaks olema see: § 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased ). § 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. (lisamärkus, et siia alla loetakse ka töövõimetud ja tervise tõttu abi vajav - invaliid samuti siis) § 98. Õigustatud isikute järjestus (1) Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. § 99. Ülalpidamise ulatus (1) Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. (2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riukalik Jurist 4.11.2010 23:51 (14 aastat tagasi) Vaidlen vastu - reaalsusest ei pea ükski täie mõistuse juures olev inimene iial maksma elatist oma vanematele või neid üldse külastama! Eranditult kõik vastupidist tõendavad kohtulahendid on sisuliselt esindajate küündimatu töö või viitsimatus lahend edasi kaevata. Inimene valib ise, kellega suhtleb. Ainult ori peab midagi tegema. Anu 5.11.2010 07:44 (14 aastat tagasi) Kas on kohustus ülal pidada oma tädi, kellel lapsi pole, mees surnud ja lähiajal enam oma eluga iseseisvalt hakkama ei saa. Kas kohalikul omavalitsusel on õigus inimesele survet avaldada, et peate aitama ja kõik( enam-vähem nõnda, et tooge puid, võtke talveks enda juurde jne.) sugulane 5.11.2010 15:03 (14 aastat tagasi) Ülalpidamiskohustust ei ole, pealegi peaks ju tädi pensioni saama. Aitamine on teine asi, ikkagi tädi. Kes teda matab ükskord, kes tema vara pärib? Enamasti ongi nii sugulastel kujunenud, et juba tädikeste eluajal on kokku lepitud sellised asjad, testament tehtud ja kindel värk, et ei oleks nii, et üks aitab aastaid ja teine pärib. Mis puudesse puutub, siis KOV peab ise oma üksikute vanurite eest hoolitsema ja neid aitama. Vähemalt nii on ühe mu hõimlasest sajandivanuse memmega, kes samas seisus su tädiga. Memme õde, kes elab samas majas, on memme ametlik hooldaja, saab selle eest riigilt raha ja vald toob memmele puud õuele, v-olla ka muud abi. Õe lapselaps oma perega aitavad muude asjadega: pesupesemine, koristamine, toidutoomine jne. Aga tahtis ka see vald memmele hooldaja koju sokutada, et elakski memme juures ja aitaks, kellegi, kel elamispinda vaja. Muidugi oli memm ise ja tema õe pere selle vastu ja see valla plaan ei läinud läbi. Memmel testament tehtud õe lapselapsele juba ammu, sest see elab samas majas ja kogu aeg aidanud memme. Riukalik Jurist 5.11.2010 09:46 (14 aastat tagasi) Saatke see kohalik omavalitsus pikalt ja ärge nendega suhelge. Reeglina on nad liiga käpardlikud selleks, et kohtusse pöörduda. Ei maksa lasta endale pidevalt pähe istuda! Tangara 6.11.2010 12:37 (14 aastat tagasi) Arenenud riikides on oma alamate abistamise ja hooldamise kohustus riigil. Arenguriikides on vanemate eest hoolitsemise kohustus lastel. Mida vanemaks inimesed saavad, seda absurdsemaks nende nõudmised ka lähevad. Kõige mõistlikum on ebanormaalsete nõudmiste puhul pikalt saata. Kui hakkab südametunnistusele koputama, siis külmalt öelda, et tegid minusse halva investeeringu. Ei usu eriti, et ta kohtusse pöörduma hakkab aga, kui pöördubki, siis jääb kaotajaks. Kõige mõistlikum oleks välismaale kolida, sealt ei saa Eesti kohtud ega ametnikud enam kätte. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |