Teemade kronoloogia
kuidas võõrandada pärimise teel omandatavat korterit (2)
jõustunud tagaseljaotsuse täitmine (11)
hooldusõiguse üleandmine ühele lapsevanemale (2)
heade kommete vastased intressid (9)
põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus (4)
nimevahetus (3)
heade kommete vastased intressid
Maris 10.11.2010 08:01 (14 aastat tagasi)
tere! võtsin aastal 2008 bigist laenu 10 000 kr. praeguseks ajaks olen tagasi maksnud veidi üle 13 000 kr. selle kahe aasta jooksul, mil olen tagasimakseid teinud, olen ka korduvalt maksegraafikut muutnud. algselt pidi kogu tagasi makstav summa tulema kokku mingi 18 000 kr. muutnud olen maksegraafikut selle tõttu, et polnud võimalik nii suurt osamakset enam maksta, mis algul valisin. nüüdseks on mul tehtud siis juba maksegraafikuga 2. kokkulepe, mille kohaselt tuleks koku tagasi makstav summa veidi üle 28 000 kr, lisaks sellele 13 000 kroonile, mis mul juba tagastatud. kuna olen järjekordselt sattunud makseraskustesse, siis mõtlesin asja targematelt uurida. kas bigil on tõesti õigus minult nii palju tagasi nõuda, ehk siis üle 40 000 kr? nemad alati ikka kordavad üle, et neil see õigus olemas jne. ja nad saadavad veel kord kuus (maksmata jätmise korral) võlanõude, mille eest küsivad veel juurde 300 kr (ainult 1 paber). seda enam, et mul pole võimalik maksta kuumakset, pole seda lisa 300 kr, et veel ühe paberi eest maksta.ehk leidub keegi, kes olnud samas jamas ja oskab mind aidata. unustasin lisada selle, et tegemist on käenduslaenuga.
A 10.11.2010 09:42 (14 aastat tagasi)
BIG-il on õigus nõuda täpselt nii suurt summat, kui oled nendega kokku leppinud. Kui oled ise leppinud kokku, et maksad 10 000 kroonise laenu eest 40 000, mis siis ikka teha, lepingut tuleb täita. Arvestades, et tegemist käenduslaenuga, siis juhul, kui lõpetad maksmise, ütleb BIG 3 kuu möödudes lepingu üles ning nõuab tasumata summa koos sissenõudmise kuludega sisse käendajalt.
B 10.11.2010 10:11 (14 aastat tagasi)
Päris nii need asjad ikkagi ei ole.Lihtsam variant on lasta asjal kohtusse minna ja eks siis paistab, kas kohus ikka mõistab välja 10 000 krooniselt võlalt 40 000, 300% peale maksta-naerukoht tõesti
Riukalik Jurist 10.11.2010 10:48 (14 aastat tagasi)
Kindlasti ei soovita ühegi sms-laenaja ega ka BIG-iga (kes ennast küll pangaks nimetab) sõlmida enne juristiga konsulteerimist mingeid maksegraafikuid. Sinu kaasuse puhul ära mingil juhul uut maksegraafikut sõlmi, las lähevad parem kohtusse.
maris 10.11.2010 11:09 (14 aastat tagasi)
aga mis saaks sel juhul käendajast? mis temaga tehakse?
Riukalik Jurist 10.11.2010 12:39 (14 aastat tagasi)
Eks püütakse seda nõuet ka käendajale pähe määrida. Oleneb suuresti käendaja närvikavast. Kui ta raha ära maksab, tekib tal nõue sinu vastu.
C 10.11.2010 23:45 (14 aastat tagasi)
Need on ikka haiged intressid, aga selline väänamine ju Bigi ärimudel ongi. Ainult et kohtusse võib Big minna nii Sinu kui ka käendaja vastu. Sinu olukorras tundub tõesti kõige mõistlikum kui lased asja kohtusse. Vastasel korral võid neid uusi maksegraafikuid jääda sõlmimagi ja võlg jääbki kasvama. Eriti veel olukorras, kus intress on laenusummalt mitte jäägilt. Kohtus on võimalik intressi vähendamist taotleda ja üldjuhul kohus minuteada intressi üle põhisumma välja ei mõista.
A 11.11.2010 10:10 (14 aastat tagasi)
Eks otsustama peab muidugi Maris, kuid mingit naerukohta siis tegelikult pole. Maris on sõlminud lepingu selle kohta, et maksab tagasi 40 000. Kui ei maksa Maris, pöörab pank nõude käendaja vastu ning kui käendaja ka ei maksa, siis pöördub pank nõudega kohtusse nii võlgniku kui käendaja vastu ning võib eeldada, et kohus mõistab võlgnevuse koos viivistega võlgnikult ja käendajalt ka solidaarselt välja. Kui laenuleping öeldakse üles, siis arvestatakse intressi üksnes laenulepingu ülesütlemise ajani, seejärel aga hakkab jooksma viivis, tasumata laenusumma jäägilt, kusjuures viiviseprotsendiks on tarbijakrediidi puhul varem kokkulepitud intressimäär. Kohus võib võlgniku taotlusel viivist vähendada, kuid üldjuhul ei vähendata viivist rohkem kui põhivõla (laenujääk pluss tasumata intressid) summani. Seega võid arvestada kokku, milliseks väljanõutav summa võib kujuneda. Soovitan ka lugeda riigikohtu lahendit http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-120-08
m 12.11.2010 11:21 (14 aastat tagasi)
ma ei saa päris täpselt aru, mis see laenu põhisumma ja väljanõutav summa seal riigikohtu lahendis on? ehk keegi oskab täpsustada.
A 13.11.2010 09:18 (14 aastat tagasi)
Laenu põhisumma oli ca 45 000 ning välja mõisteti kokkuvõttes ca 63 000 pluss menetluskulud. Antud asjas on tähelepanuväärne, et nii maakohus kui ringkonnakohus leidsid, et viiviseid saab välja nõuda üksnes seadusjärgses määras. Riigikohus aga leidis (vt lahendi p 12), et viivist saab nõuda lepingus kokkulepitud intressimäära järgi. Kuna aga hageja ehk siis BIG ei olnud ringkonnakohtu seda seisukohta kassatsiooniastmes vaidlustanud, siis jäi ringkonnakohtu otsus selles osas jõusse, mille tulemusel oli võlgnikelt nõutud viivist välja vähem, kui nad oleksid tegelikult pidanud tasuma. Praegu tulebki vaadata, kui palju on jäänud maksta laenu põhiosa ning kui sooviks mitte teostada makseid nii suures ulatuses nagu lepingus ette nähtud, siis jätkata üksnes laenu põhiosa tagasimakseid nii suures osas kui võimalik. Kuna intressilt ega viiviselt viivist arvestada ei ole lubatud, hakkab vähemalt võlgnevus pidevalt vähenema. Arvestada tuleb muidugi sellega, et maksekatkestusel esitatakse nõue kohaselt ka käendaja vastu. Võib-olla on mõttekas käendajaga läbi rääkida, et Sinu makseraskused talle asjatuid probleeme ei tekitaks.