Teemade kronoloogia
kriminaalmenetluskulude aegumine (1)
töövõimetu vanema kohustus maksta lapse elatisraha (6)
heade kommete vastased sissenõudmistasud (4)
seaduslik (viivitus)intress võlasuhetes (8)
korteriühistu koosolek, tõlgi juuresviibimise kohustus (5)
seaduslik (viivitus)intress võlasuhetes
leila 12.11.2010 10:23 (14 aastat tagasi)
olen siia enne ka kirjutanud seoses sellega, et maksin ära ühe õppelaenu 17000 krooni. Kavatsen alustada maksekäsu kiirmenetlust. Kas ma saan lihtsalt niisama hakata nõudma ka intresse? Suhelnud selle võlgnikuga ei ole, sest ei tea temast enam midagi. Mingeid nõudmisi ma talle otseselt saatnud ei ole (ei tea aadressi), nii et kas mul on õigust lambist hakata küsima intresse...äkki on kuskil selle kohta ka paragrahv?
rxmn 12.11.2010 11:34 (14 aastat tagasi)
VÕS § 113. Viivis. Õigusnõuda alates sellest, kui võlg on muutunud sissenõutavaks.
A 12.11.2010 11:49 (14 aastat tagasi)
Käendaja tagasinõude aluseks on VÕS § 152. Jälgima peab, et nõue ei oleks aegunud, vt VÕS § 70. Lisaks tasutud summale saab nõuda kulude hüvitamist, vt VÕS § 69 lg 5. Mingeid intresse käendaja põhivõlgnikult nõuda ei saa (v.a need, mis käendaja on ise tasunud), kuna on võtnud endale laenusaaja ees kohustuse, tasuda nõuded võlgniku eest. Enne kohtussepöördumist pead ikkagi tema elukoha kindlaks tegema, kuna see tuleb märkida ka maksekäsu kiirmenetluse avaldusse.
A 12.11.2010 12:13 (14 aastat tagasi)
Nõus rxmn-ga, viivist saab tõepoolest nõuda. Kuna võlgniku eest nõude tasumisel lähevad käendajale üle kõik laenulepingust tulenevad nõuded, siis saab võlgnikult nõuda viiviseid samas määras, mida võlgnik oleks pidanud viivituse tõttu tasuma esialgsele võlausaldajale.
Härg 12.11.2010 17:13 (14 aastat tagasi)
Ei ole õige. VÕS § 152 lg 1 järgi lähevad nõuded käendajale üle viimase poolt rahuldatud ulatuses. Seega, viivisemäär, mis oli kokku lepitud põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel, ei oma enam mingit tähendust. Nõuda saab seadusjärgset viivist.
A 13.11.2010 08:45 (14 aastat tagasi)
VÕS § 152 kommentaaridest saab küll teha järelduse, et käendaja poolt nõude täitmisel lähevad käendajale üle kõik käendatavast lepingust tulenevad nõuded ning käendaja saab võlgnikult nõuda nõuete täitmist sellises ulatuses nagu oleks saanud nõuda võlausaldaja, sh nõuda võlgnikult ka viiviste ja leppetrahvi tasumist. Ühesõnaga käendaja poolt nõude täitmisel astub käendaja võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingusse senise võlausaldaja asemel. Siit ka VÕS § 70 tulenev, et käendaja tagasinõue võlgniku vastu aegub samal ajal, kui oleks aegunud võlausaldaja nõue võlgniku vastu.
leila 13.11.2010 21:35 (14 aastat tagasi)
Kuidas sellest VÕS § 70 aru saada, millest hakata arvestama, kas päevast, millal ma ülekande tegin või päevast, millal sain vastavasisulise kohtumääruse, et kohustus on täidetud ja hagimenetlust ei alustata? Teiseks, viivist on õigus nõuda alates sellest kui võlg on muutunud sissenõutavaks...mismoodi ma seda kajastan maksekäsu kiirmenetluses. Saan aru nii et ales peale tagasimaksmise tähtaja möödumist, saab hakata arvestama viivist...jääb seaseks, mismoodi seda taotleda maksekäsu kiirmenetlusega.
A 15.11.2010 08:49 (14 aastat tagasi)
VÕS § 70 tähendab seda, et käendaja tagasinõue võlgniku vastu algab samal ajal, kui oleks aegunud võlausaldaja nõue võlgniku vastu. Ehk siis 3 aastat päevast, mil võlgnik pidi laenusumma lepingu järgi tasuma. Samas käendaja tagasinõue ei aegu enne kui on möödunud 6 kuud sellest päevast, mil käendaja nõude täitis ehk siis ülekande tegemise päevast. Sinu jaoks muutus võlg sissenõutavaks just samast päevast, mil täitsid kohustuse võlgniku asemel (tingimusel et kohustuse täitmise tähtpäev võlgniku jaoks oli eelnevalt saabunud). Ehk siis loed päevade arvu (kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni) kokku ja arvutad viivise summa. Viivist saab arvestada üksnes laenu põhiosalt. Kui oled maksnud pangale võlgniku eest ka intresse ja viiviseid, siis nendelt viivist arvestada ei saa.
leila 15.11.2010 09:39 (14 aastat tagasi)
Suured tänud Sulle A!