kinkelepingu sõlmimise eeldused

muti 21.12.2010 02:42 (14 aastat tagasi)

Inimene suri aastal 1990 ja nagu aru saan läheb pärimisõigus automaatselt üle abikaasale. Kuid paar kolm neli aastat hiljem toimus kinkeleping (teadmata kas lihtsameelse inimese petmisega või...).Kinkijaks oli abikaasa, kellel lapsed ja üks neist kohe kindlat veel sel ajal alajealine, teine just saanud täiskasvanuks. Küsimus: Kas kinkelepingut saab teha, kui üks lastest oli kinkelepingu ajal alajealine ja teine kes oli saanud just täiskasvanuks ja läinud oma elu peale? Ilma lastelt luba küsimata? Või selles osas pole lastel sõnaõigust? Kusjuures see inimene ise kes kinkis jäi kogu varandusest, ehk abikaasa surma järel saadud pärandusestud ilma ja oli sunnitud minema alajealise lapsega elama sotsiaalpinnale.Kuuldu järgi ei jõudnud ta lihtsalt talu ülalpidamisega toime tulla.

nuti 21.12.2010 07:29 (14 aastat tagasi)

Ei sa mitte muhvigi su jutust aru. Aastal 90 ei läinud pärimisõigus kohe kindlasti mitte üle automaatselt, pärimiseks tuli pärand vastu võtta. Ja nagu ikka, tuli selleks pöörduda notari juurde ja teha läbi pärimismenetlus. Pärimissüsteemi üleminek vastuvõtusüsteemilt loobumissüsteemile toimus 2009. a 1. jaanuarist, sellest kuupäevast alates surnud isikute pärandvara läheb automaatselt üle pärijatele ja nad on pärijad kui pole 3 kuu jooksul pärandi avanemisest sellest notari juures loobunud. Kuid mis see pärimisõigus asjasse puutub kui muidu räägid kinkimisest? Iga inimene võib kinkida oma vara sellele, kellele vaid soovib. Ei pea ta selleks kelleltki nõusolekut küsima. Ei oma lastelt, ei oma naabritelt, ei küla muttidelt. Kui ikka vara oli tolla abikaasa oma, siis võis ta sellega teha mida iganes vaid soovis.

muti 21.12.2010 10:25 (14 aastat tagasi)

Vabandan, väga raske on lühidalt kirja panna ja veel, et loetavalt arusaadav ka oleks. Suri xxx isik ja teadmata on kas tema abikaasa kinnitas notari juures pärimisõiguse enda nimele, või ei olnud tal tol ajal raha seda teha. xxx inimese abikaasa elas kolm neli aastat talus edasi ja siis käis väidetavalt kinkelepingule alla kirjutamas sel ajal kui temal oli veel alajealine laps. Kas lapsel siis, olles alajealine, täskasvanuks saades ei olnudki isatalule mingit võimalust pärijaks astuda, kui abikaasa, ehk lapse ema selle ära kinkis?

kuti 21.12.2010 10:42 (14 aastat tagasi)

No kui abikaasa kinkis talu ära, siis selleks pidi ta järelikult olema talu omanik. Järelikult pidi ta olema pärimismentluse läbi teinud, või kuulus see talu talle (mitte tema surnud abikaasale, nagu sina väidad). Ei saa kinkida asja, mis sulle ei kuulu. Vallasasjade puhul on veel võimalik, et kingid näiteks lilled, mida oled just oma naabri peenralt varastamas käinud. Kuid kinnistute puhul tulevad kõik toiminud, st võimalikud pärimismenetlused ja kinkelepingud teha notari vahendusel. Aluseks on kinnistusraamatu kanne, seega pole võimalik teha tehinguid sulle mitte kuuluva varaga. Lapsel, ei alaealisel ei täisealisel, pole a priori õigust oma vanema varale. Vanem ise otsustab, mida ta oma eluajal oma varaga teeb. Kui vanem pole oma vara testamendiga kelllelegi teisele jätnud, tekib lapsel õigus pärida oma vanema vara, kuid seda loomulikult alles pärast vanema surma ja pärida saab seda vara, mis tolleks hetkeks alles on.

A 21.12.2010 10:51 (14 aastat tagasi)

Varasema vastuvõtusüsteemi järgi pidi pärimisõiguste saamiseks pärandi vastu võtma, s.t esitama pärimisavalduse. Kui abikaasa sõlmis kinkelepingu, järelikult oli talu tema omandis, muidu ei oleks taoline tehing notari juures läbi läinud. See, kas lapsed olid täis- või alaealised, ei oma mingit tähtsust. Igal isikul on oma eluajal õigus teha oma varaga mida iganes.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.