psüühililiselt haige isiku arvelduskonto käsutamine

petetu 21.01.2011 16:30 (14 aastat tagasi)

Asi algas sellega, et poeg viis isa, kes oli arstide poolt dementseks tunnistatud ja oli nõus ükskõik millele alla kirjutama, kohe peale haiglast välja saamist panka ja lasi isal volitada ennast tema pangakontot käsutama. Kui mina kui isa teine laps isalt pärast pangaskäigu kohta küsisin, ei mäletanud ta üldse, et tal pangas arve peal raha oli, arvas nagu ta ise ütles, et tal on 0 krooni, mõistus oli juba nii sassis. Ja loomulikult ei saanud ta ka aru, millele alla kirjutas. Teada sain ma isa panka vedamisest ka läbi suure juhuse, kuna lihtsalt trehvasin nägema, et nad koos pojaga pangauksest välja astusid. Minu eest püüti seda tehingut venna poolt igati varjata. Pool aastat peale juhtunut isa suri ja kui ma läksin ülejärgmisel päeval peale isa surma surmatunnistusega panka, et matuseraha välja võtta, siis ütles teller, et konto on täna värskelt lõplikult tühjendatud. Tegemist oli väga suure summaga. Olen isa eest palju hoolt kandnud ja pole kaugelki mitte n.ö.rongatütar. Ees seisab pärimine, aga ega minul polegi enam miskit peale vana auto ja pisikese maatüki pärida ja sedagi pean jagama oma petturist vennaga. Millist nõu annaksite? Notar peaks ju kontrollima isiku pangaarvet, mis oli surmapäeval temal pangas olemas. Ja kui raha on välja võetud ülejärgmisel päeval vahetult peale seda kui surmatunnistus on viidud perek.seisu ametisse, kas siis see olnud summa läheb ka ikkagi jagamisele notari otsusega, õigem oleks öelda välja nõudmisele teise lapse kasuks? Mida soovitate teha? Kohtusse pöörduda?

RYqE 21.01.2011 16:52 (14 aastat tagasi)

Võite kohtusse pöörduda, kuid ärge jätke arvestamata, et volitushetkel ei olnud Teie isa vastutusvõimetuks tunnistatud. Lihtsalt nõdrameelne.

annu 21.01.2011 17:27 (14 aastat tagasi)

psüühikahäiretega inimestel on omad õigused ja nad tohivad ikka ise otsustada mida nad oma rahaga teevad. Juhul kui probleemid on tõsisemad siis määratakse neile hooldaja või eestkostja ja siis eestkosta agiga otsustatakse mida tehakse. Kui isa soovis rah aanda pojale siis see oli tema otsus. Ja kui teemaalgatajale ei meeldi saadav pärandiosa siis võib ta sellest ka loobuda. Raha saab pangast välja võtta matusteks niiet ju siis vend kandis vast ka matustega seotuid kulutused.

robert 21.01.2011 17:41 (14 aastat tagasi)

nagu ma teemaalgataja jutust aru saan, siis asi oligi selles, et isa psüühhikahäire oli juba niivõrd suur, et ta polnud enam suuteline asjadest aru saama ega midagi otsustama, mida kasutasiki täiel rinnal ära tema poeg ja poja käitumist õigustada on ikka väääga vale ja õiglusaks seda pidada absoluutselt ei saa, VAAT NII

pätitu 21.01.2011 18:18 (14 aastat tagasi)

tundub, et vaidlus läheb siin ainult oletuste peale. Mina tahaksin teada, kas arstidel oli pandud diagnoos? Kas isa oli tunnistatud otsustusvõimetuks komisjoni poolt? Kui jah, siis oleks ka määratud hooldaja. Järsku poeg ongi ametlik hooldaja? Kui ei ole tunnistatud, siis on formaalselt isa otsustusvõimeline ja võib vabalt oma raha pojale anda. Ja keegi ei sunni inimesi sellest tehingust teisi informeerima. Raha välja võtmine peale surma on muidugi kahtlane, reeglina volitused kehtivad inimese eluajal. Peale surma kontot kasutada enam ei tohi. Seega tee selgeks, millised õigused oli isa andnud oma pojale, sealt edasi tuleb juba vaadata, kas esitada hagi kohtusse või mitte.

Riukalik Jurist 21.01.2011 18:23 (14 aastat tagasi)

Nii vähese info põhjal on võimatu anda mingit adekvaatset nõu. Lihtsalt vaatame faktidele näkku: isa võis olla enne oma surma küll peast täiesti segi, kuid juriidilises mõttes oli ta teovõimeline. Järelikult tuleb hakata pihta sellest, et tõendada kohtu jaoks ära kas isa teovõimetus või siis see, et pangaarve on keegi teine tühjendanud. Keeruline kaasus ja soovitan kindlasti kasutada professionaalset õigusabi (seda leiate advokatuuri kodulehelt või kui ei soovi advokaati palgata, siis aitab teid kindlasti ka mõni õigusbüroo).

mvh 21.01.2011 18:42 (14 aastat tagasi)

Volikiri kehtib kuni isiku surmani, seega volkirja alusel peale surma raha enam kasutada ei tohi. Osa pangad annavad matusteks surmatunnistuse alusel raha välja. See summa oli varem 14 000 krooni. Ka selle raha puhul antakse minu teada allkiri, et see tuleb teatud juhtudel tagastada. Pärimismenetluse käigus nõutakse pangast andmed välja. Kuidas toimida, seda nõu annab notar. Kui vend vabatahtlikult Teie osa ei tagasta, siis tuleb pöörduda kohtusse.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.