kas ajateenistus on sooline diskrimineerimine

Evelin 31.01.2011 18:36 (14 aastat tagasi)

Kumb põhiseaduse punkt on olulisem kui need lähevad üksteisega vastuollu? Ajateenistus vs diskrimineerimine. § 29. ...Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus ... § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu... Kas praegusel hetkel pole tegu soolise diskrimineerimisega kui meestel on kohustus läbida ajateenistus aga naistel mitte? Kas diskrimineerimisega seotud seadused pole mitte kõrgemal kui põhiseadus ja seega ei pea inimene seda täitma?

Kristi 31.01.2011 19:26 (14 aastat tagasi)

mida sa jaurad, põhiseadus on kogu seaduste põhi. Ja mida sa taotled, tahad sõjaväkke minna et siin kriiskad?

Renof 31.01.2011 19:51 (14 aastat tagasi)

Õige tähelepanek Evelin. Selle väikese vihje võiksid ajakirjandusse paisata.

Evelin 31.01.2011 20:06 (14 aastat tagasi)

To Kristi : Põhiseadus allub inimõiguste seadusele ja Euroopa Liidu seadustele. Kui põhiseadus on mõne kõrgema seadusega nagu inim ja Euroopa seadustega vastuolus siis on ka need punktid põhiseaduses kehtetud ning neid ei pea inimene täitma.

noh 31.01.2011 21:47 (14 aastat tagasi)

naisi võetakse ajateenistusse vabatahtlikuse alusel

XUUY 1.02.2011 10:48 (14 aastat tagasi)

Einoh - endal küll minek, aga mu naine küsis kah sama küsimuse, et miks mehed peavad minema ja naised võivad minna. Eks see olegi see koht, et naistel on see vabatahtlik - võib-olla muutub ajaga.

mvh 1.02.2011 15:21 (14 aastat tagasi)

Meie riigis on olemas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik: http://www.svv.ee/ Seda teemat võiks temaga heietada.

to: Evelin 5.02.2011 12:57 (14 aastat tagasi)

Põhiseadus ei allu mitte millelegi. Inimõiguste konvensioon on PS-st madalam. (välisleping on PSi ja seaduste vahepeal). Ja teiseks, ELi õigus on eraldi süsteem Eesti rahvuslikust õigussüsteemist, millel on kohaldamiseelis, mitte ülimuslikkus. Pealegi põhiõiguste osas ei ole mingit vastuolu ELi õigusaktidega. Ja Põhiõigustest. Üksi neist ei ole teisest üle- kohus saab neid kaaluda.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.