Teemade kronoloogiaisiklik kasutusõigus kinnistule (2) audiitorite nimekiri äritoimikus (1) umbusaldusmenetlus volikogus (0) kinkelepingust taganemise piirangud (26) ehituslepingu ebakohane täitmine (1) |
kinkelepingust taganemise piirangudBelar 28.02.2011 09:39 (14 aastat tagasi) Kui on sôlmitud kinkeleping (kinnisvara), siis mis aja jooksul kinkijal on vôimalik seda tühistada? Kui pika aja möödumisel kinkelepingust ei saa enam taganeda? Parimat soovides. Belar Zaa 28.02.2011 09:43 (14 aastat tagasi) 3 aastat raiN 28.02.2011 10:14 (14 aastat tagasi) Vaidlen vastu. VÕS § 270. Taganemise piirangud (1) Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma. Belar 6.03.2011 19:28 (14 aastat tagasi) Mis on taganemise ôigus? Mis selle taga peitub? Belar 1.03.2011 21:13 (14 aastat tagasi) Selgita , palun. A 28.02.2011 10:25 (14 aastat tagasi) Põhimõtteliselt piiraega kinkelepingust taganemisele ette nähtud ei ole (v.a tehingust tuleneva nõude üldine aegumine, mis võib olenevalt asjaoludest olla 3 või 10 aastat). Juhul kui on aset leidnud VÕS § 267 p-des 1-3 nimetatud asjaolud (kingisaaja jäme tänamatus, kinkija suutmatus ülalpidamiskohustust täita või end ülal pidada, kingisaaja poolt kinkega seotud koormise või tingimuste täitmatajätmine), võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemisõiguse tekkimisest (ehk siis eelnimetatud asjaoludest)(VÕS § 270). Härg 1.03.2011 13:49 (14 aastat tagasi) Aegumistähtajad ei ole kohaldatavad taganemisavalduse tegemisele- taganemine on kujundusõigus, mitte tehingust tulenev nõudeõigus. Taganemine peab toimuma mõistliku aja jooksul lepingurikkumisest teadasaamisest (vt VÕS § 118 lg 1 p 1). Konkreetse ajalise piiri kinkelepingust taganemisele kinkija poolt seab tõesti VÕS § 270 lg 1. A 1.03.2011 14:12 (14 aastat tagasi) Seda küll, kuid siiski võib ka taganemisavalduse tegemise lubatavus sõltuda vastava lepinguga seotud nõuete aegumistähtaegadest, vt VÕS § 118 komm 7. Kuna VÕS § 270 lg 1 sätestatud üheaastast tähtaega arvestatakse taganemisõigust lubavatest asjaoludest teadasaamisest, võiks kinkelepingust taganemine tulla kõne alla ka näiteks 30 aasta möödudes kinkelepingu sõlmimisest, kui vastavad asjaolud leidsid aset 29. aastal. Kuna kinkelepingust tulenevad nõuded on aegunud, siis saabki kingisaaja aegumise väitega kaitsta end peale aegumistähtaega esitatud taganemisavalduse vastu, mis muutub aegumise vastuväite esitamisel tagasiulatuvalt tühiseks. Belar 1.03.2011 21:15 (14 aastat tagasi) Mis on môistlik aeg? Härg 1.03.2011 15:28 (14 aastat tagasi) Juba parem, õpilane A :), tähelepanu siiski sellele, lepingu täitmise nõude aegumine ei muuda taganemisavalduse tegemist mittelubatavaks, vaid annab teisele poolele võimaluse muuta see täitmise nõude aegumisele tuginemisega tühiseks nagu sa lõpus ka õigesti märgid. A 1.03.2011 16:01 (14 aastat tagasi) Igati nõus. Härg 1.03.2011 16:06 (14 aastat tagasi) Ja muidugi tuleb tähelepanu pöörata sellele, et VÕS § 118 lg 2 võimaldab muuta taganemise tühiseks üksnes juhul, kui aegunud on sama kohustuse täitmise nõue, millise kohustuse rikkumine on taganemise aluseks. A kommentaar on selles osas eksitav, kuna selle kohaselt sõltuks taganemise kehtivus juskui üldisest kinkelepingust tulenevate nõuete aegumistähtajast. Belar 1.03.2011 21:11 (14 aastat tagasi) See tähendab seda, et kui kinkija hakkab arvama, et kingisaaja ei suhtu temasse piisava lugupidamisega, siis see asjaolu annab temale ôiguse kinkelepingut tagasi kutsuda? Näiteks seitse aastat pärast kenkelepingu sôlmimist? Härg 2.03.2011 10:55 (14 aastat tagasi) Jäme tänamatus kui kinkelepingust taganemise alus võimaldab kinkijal kinkelepingust taganeda üksnes enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist (vt VÕS § 267 p 1 sõnastus). Kui kingitud ese on juba üle antud, on taganemise võimalused väga piiratud, selline õigus ja selle õiguse tekkimise eeldused peaksid olema otsesõnu kinkelepingus sätestatud, vastasel juhul taganemine võimalik ei ole (puudub kohustus, mida kingisaaja saaks rikkuda ja mis võiks seega olla taganemise aluseks). A 2.03.2011 11:21 (14 aastat tagasi) Siin ei ole Härjal siiski õigus. Vastavalt VÕS § 268 lg 1 kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Ehk siis jäme tänamatus sh võimaldab kinkijal lepingust taganeda ja kingitu tagasi nõuda ka peale täitmist sh ka seitse aastat pärast lepingu sõlmimist, tingimusel et taganemisavaldus esitatakse ühe aasta jooksul peale jämeda tänamatuse ilmingute ilmnemist. Ka VÕS § 267 kommentaaride kohaselt jäme tänamatus on kinkelepingust taganemise alus nii enne kui pärast kinkelepingu täitmist. Tegemist on ühiskonna moraalinormide rikkumise juhuga, millele õigus on andnud oma tähenduse ning hinnangu. Seega tulenevad kingisaajale kohustused mitte üksnes lepingust, vaid ka üldtunnustatud moraalinormidest, mistõttu taganemisavalduse esitamine ei eelda otsest lepingurikkumist. Belar 2.03.2011 21:27 (14 aastat tagasi) Ma ei saa aru, missuguseid moraalinorme on rikutud? Kinkelepingus oli ära märgitud ka Kasutusvalduse seadmine. Kus on selgelt öeldud, et .. Lepingupooled on kokku leppinud, et Kinkijate kasuks seatakse kasutusvaldus eelnimetatud kinnisasjale.Kasutusavaldus ulatub kogu kinnisasjale ja selle olulistele osadele. Kasutusvaldajal on vastavalt Asjaôigusseaduse sätetele ja käesolevale lepingule ôigus vallata ja kasutada eelnimetatud kinnisasja koos selle oluliste osadega. Ja see kôik oli täidetud ja toimis kuni kingisaajal tekkis elukaaslane, mis ei meeldinud kinkijale. Ja kuna kingisaaja ei nôustunud loobuma elukaaslasest, siis tekkis formuleering- Kingisaaja on oma käitumisega jämedalt solvanud kinkijad. Ja see sai aluseks avalduse kirjutamiseks kinkelepingust taganemise kohta. Härg 3.03.2011 13:01 (14 aastat tagasi) Absoluutselt õige, A! Olen vist ületöötanud. A 2.03.2011 12:18 (14 aastat tagasi) Kinkelepingust taganemisest kingisaaja jämeda tänamatuse tõttu võid lugeda ka Riigikohtu lahendist http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-129-05 (vt p-d 23-28) Belar 2.03.2011 21:31 (14 aastat tagasi) Ja veel.Kas notar on kohustatud kontrollima seda, et kas oli jäme solvamine vôi ei olnud? Ja kuidas seda saab tôestada? A 3.03.2011 09:56 (14 aastat tagasi) Kuna kingitu on siiski kingisaaja omand, siis ei ole kinkijal õigust kingisaajale öelda, keda ta oma majja lubab või ei luba. Samas kehtib lugupidava suhtumise kohustus kinkijasse nii kingisaaja kui kõigi isikute jaoks, kes kingisaajaga koos elavad. Juhul, kui küsimus on üksnes elukaaslase mittemeeldimises kinkijale, siis ei saa see minu hinnangul olla kuidagi käsitletav jämeda tänamatusena. Notar antud asjaolusid ei kontrolli. Juhul kui kingisaaja leiab, et kinkelepingust taganemise alused puuduvad, siis teatab ta sellest (soovitavalt kirjalikult) kinkijale, kellel on siis õigus taotleda kinnisasja omandiõigust endale tagasi läbi kohtu, kus ta siis peab ka tõendama, et jäme tänamatus on tegelikkuses aset leidnud. Belar 3.03.2011 19:27 (14 aastat tagasi) Kuidas kingisaaja saab teatada kinkijale kirjalikult taganemise aluste puudumisest, kui kinkijad on vanemad ja kingisaaja on nende enda laps? Pealegi, vanemad elavad koos oma lapsega. Kusjuures kinkelepingus on eraldi ära märgitud, et Kasutusvaldus on tasuta ja see seatakse eluaegselt. Lihtsalt, vanemat hakkasid môtlema, et nendel ka edaspidi jääb ôigus domineerima vôi olla otsuste langetajaks antud kinnisvaral. Ja siis, kui kingisaajal tekkis elukaaslane, kes ei meldinud kinkijale, esitas kinkija avalduse kinkelepingust taganemise kohta. Kas see on ôiguspärane tehing ja kas notar tegutses vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele? Belar 3.03.2011 19:29 (14 aastat tagasi) See on mingi nonsens, kui kinkija saab näiteks oma arvamust muuta, lähtudes oma tujudest ja meeleoludest. Belar 3.03.2011 19:36 (14 aastat tagasi) Kingisaaja, loomulikult nôustus vanemate nôudmisega, ja allkirjastas notari juures selle nôudmise, et mitte tekitada vanematele oma mittenôustamisega kôrget vererôhku ja et mitte ei peaks kiirabi taas välja kutsuma. Siis tuleb uus süüdistus- me oleme vanad ja haiged ja sa sellest üldse ei hooli. A 3.03.2011 22:37 (14 aastat tagasi) Nagu ma eelnevalt märkisin, siis notar ei ole kohustatud kontrollima taganemise aluseks olevate faktiliste asjaolude esinemist. Tehingu sisu ja selle sooritamise eest vastutavad ikkagi tehingu pooled. Kui kingisaaja on taganemisavaldusega nõustunud ning selleks notari juures nõusoleku andnud, siis on sellega asi ühel pool ning sellele peaks järgnema kinnistusraamatu kanne kinkija uuesti omanikuks muutumise kohta. Härg 4.03.2011 09:30 (14 aastat tagasi) Seda muidugi eeldusel, et notari juures sõlmiti ka vastav asjaõigusleping omandi üleminekuks. Teatavasti kehtib eesti õiguses abstraktsiooniprintsiip, nii et kinkelepingust taganemisega tekkiv tagasitäitmissuhe kui kohustustehing ei too iseenesest kaasa omandi üleminekut. Belar 6.03.2011 19:26 (14 aastat tagasi) Kuidas see rakendub, mis moodi ja mis tingimustel? Siia maani oli mingi absurd. Kinkijad kingivad kingisaajale kinnistu ja siis, seitsme aasta pärast hakkavad muutma meelt ja tahavad kinkelepingut tagasi kutsuda. Ning teevad seda, kuna kingisaaja mittenôustumine nende nôudmistega viib kinkijaid hauda. Kingisaaja on lausa kohustatud nende soove täitma, kui ta ei taha kinkijate surma. Mingi säte seaduseandluses peab ju olema, et saaks kaitsta ka kingisaajat? Ja kas tôepoolest mingit tähtaega ei ole määratud? Belar 16.03.2011 20:46 (14 aastat tagasi) Üe sônaga- tupik seis. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |