kohtuliku kompromissi vorminõuded

mõmm 4.03.2011 20:07 (14 aastat tagasi)

Juhul, kui Te leiate mõlema poole jaoks sobiva kompromissi, siis oleks Teil kõige odavam esitada kohtule ühiselt allkirjastatud kompromissi kokkulepe ja kohus selle kinnitab. Kompromissi korral tagastab kohus pool tasutud riigilõivust. Notari juures saate teha seda ka, kuid sel puudub mõte - tasute vaid notari tasu. Kohtule menetluse lõpetamiseks peab selle ikkagi esitama. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on sundtäidetav, st kui pool seda ei täida, võib teine pool pöörduda otse kohtutäituri juurde. Eraldi notariaalne vorm ei anna mitte midagi juurde.

raiN 4.03.2011 21:08 (14 aastat tagasi)

Mõnele lepingule (nb! kinnisasjad!) esitatavate vorminõuete tõttu ei pääse siiski notariaalsest lepingust (mis siis hiljem kohtule esitatakse kinnitamiseks).

Härg 7.03.2011 10:31 (14 aastat tagasi)

Pääseb ikka. Vastavalt TsÜS § 68 lõikele 5 saab kohtulahend asendada igasugust poolte tahteavaldust, sh sellist, millele on kehtestatud notariaalse tõestamise vorminõue.

A 8.03.2011 08:58 (14 aastat tagasi)

Kohtulahend võib küll asendada tahteavaldust, siiski ei asenda aga lahend notariaalset lepingut (vt TsÜS § 81-83). Kõige otstarbekam oleks antud juhul sõlmida kompromiss, lasta see kinnitada kohtul ning see järel esitada notarile tõestamiseks. Kuid igaks juhuks tasuks eelnevalt konsulteerida notariga.

raiN 8.03.2011 09:29 (14 aastat tagasi)

Kohtulahend saab asendada küll tahteavaldust, nagu Härg teatab, kuid arvan, et sellise juhul ei ole võimalik enam kompromiss. Kaks varianti: kas notariaalne kompromiss, mis kohtumäärusega kinnitatakse, või alternatiiv: hagi lahendatakse kohtuniku poolt, ilma eelneva pooltevahelise kompromissita.

Härg 8.03.2011 11:06 (14 aastat tagasi)

Ei ole õige, kui kompromiss õigesti sõnastada, siis saab seda kinnitav kohtulahend asendada igasugust poolte kokkulepet, kaasa arvatud sellist, millele kehtib notariaalse tõestamise nõue. Tegutseva praktikuna sõlmin selliseid kompromisse oma töös pidevalt.

raiN 8.03.2011 11:32 (14 aastat tagasi)

OK, ju siis saab. Lihtsalt on esinenud kohtunikke, kes suunavad kompromissi jaoks notari juurde. Hea et esineb ka teistsugust lähenemist.

A 8.03.2011 12:12 (14 aastat tagasi)

Üksasi on muidugi kompromissi sõlmimine, teine asi on aga selle kompromissi kehtivus, juhul kui üks pooltest peaks hiljem soovima selle vaidlustada, tuginedes TsÜS § 83 lg 1. TsÜS § 68 lg 5 sätestatud tahteavalduse kohtuotsusega asendatavus ei ole antud juhul asjakohane kuna viimase mõtteks on saavutada tahteavaldust asendav dokument juhtudel, kus isik on kohustatud (seadusest või lepingust tulenevalt) vastava tahteavalduse andma, kuid ei tee seda vabatahtlikult. Kompromissileping sõlmitakse aga poolte vabal tahtel (mille olemasolu kontrollib muuhulgas ka notar), seega ei asenda kompromissileping (ka kohtu poolt kinnitatud) siiski lepingu notariaalset vormi, mistõttu selline leping (kui tegemist on kinnisasja omandiõigust puudutava lepinguga) on seaduse järgi tühine.

Härg 8.03.2011 14:07 (14 aastat tagasi)

Sellise tõlgenduse saab välja pakkuda ainult inimene, kes pole kunagi tegelikkuses selliste asjadega tegelenud. Kohtulahend ei saa olla tühine, seda saab vaidlustada ainult vastavas kohtumenetluse seadustikus (TsMS, HKMS, KrMS) sätestatud korras. Kui kohtulahend on jõustunud, siis puudub teisel poolel võimalus tugineda selle tühisusele. Nagu eelnevalt öeldud, on lihtsalt kohtulahendi soovitud viisil täitmise seisukohast äärmiselt oluline kokkuleppe sisu õigesti sõnastada.

Härg 8.03.2011 14:30 (14 aastat tagasi)

..ja TsÜS § 68 lg 5 on vägagi asjakohane. Tahteavalduse tegemist nõudva kohustuse saab ju vajadusel sätestada samas kompromissis, mis kohtule kinnitamiseks esitatakse.

A 8.03.2011 14:44 (14 aastat tagasi)

Ainuüksi see, et tegemist on kohtulahendiga, ei oma tähtsust lepingu vorminõuete järgimise seisukohast kuna kompromissilepingu puhul on tegemist eelkõige lepinguga. Notariaalselt siiski kohtulikku kompromissi tõestama tõepoolest ei pea, kuid seda mitte TsÜS § 68 lg 5 järgi, vaid hoopis tulenevalt TsMS 430 lg 6, mille kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

A 8.03.2011 14:49 (14 aastat tagasi)

Veel vastuseks Härja väitele nagu ei saaks kohtulahend olla tühine, siis ometi kompromissilepingu puhul on taoline olukord võimalik. Lähtuvalt TsMS § 430 lg 8 kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Härg 8.03.2011 15:04 (14 aastat tagasi)

Seda küll, aga ilmselgelt ei saa kohtuliku kompromissi tühisuse aluseks olla vorminõude järgimata jätmine (TsÜS § 83 lg 1) nagu kirjutab A oma kl 12:12 kirjutatud kommentaaris.

raiN 8.03.2011 16:13 (14 aastat tagasi)

Asjassepuutuv on Riigikohus lahend 3-2-1-77-06: "Ebaõige on kostja väide, et poolte ühisvara jagamise kokkulepe ei ole tagasivõidetav, kuna ühisvara ei jagatud mitte poolte kokkuleppel, vaid kohtumäärusega ja kohtumäärus ei ole pankrotimenetluses tagasivõidetav. [...] Asjaolu, et kohus kinnitas poolte ühisvara jagamise kokkulepe määrusega, ei tähenda seda, et nimetatud kokkulepe ei ole tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Kohtumäärusega TsMS § 182 lg 4 esimese lause alusel kinnitatud kokkuleppe tehingulist iseloomu on kolleegium tunnistanud ka oma varasemas, 22. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-04 (RT III 2005, 3, 29). Selles otsuses märkis kolleegium, et kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav võlaõigusseaduse §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses. Seega oli TsMS § 182 lg 4 esimese lause alusel poolte kokkuleppe määrusega kinnitamisel kohtu poolt protsessuaalne tähendus - menetluse lõpetamine. [...] Eeltoodust tulenevalt (käesoleva otsuse p-d 11-14) oli vaatamata sellele, et pooled olid ühisvara jagamiseks sõlminud kokkuleppe ja Tallinna Linnakohus oli ühisvara jagamiseks esitatud hagi menetluse oma määrusega lõpetanud, kohtutel õigus tunnistada poolte kokkulepe ühisvara jagamiseks kehtetuks varasema PankrS § 47 p 2 alusel. Kolleegium rõhutab, et linnakohus ei pidanud varasema PankrS § 47 p 2 kohaldamiseks tunnistama kehtetuks ega tunnistanud kehtetuks mitte ühisvara jagamise kokkuleppe kinnitamise määrust, vaid tehingu - ühisvara jagamise kokkuleppe."

Härg 8.03.2011 16:33 (14 aastat tagasi)

See lahend on küll asjassepuutuv teema poolest, aga tehtud siiski varasema TsMS (TsMS, mis kehtis enne 01.01.2006) alusel. Praegune arusaam kohtuliku kompromissi olemusest on pisut teistsugune, seejuures erinevate advokaatide ja kohtunike lõikes väga muutuv.

A 8.03.2011 16:43 (14 aastat tagasi)

See, et lahend tugineb varasemale TsMS-le, ei muuda siiski asja põhimõttelist tähendust - seda, et kompromissi puhul on tegemist mitte üksnes kohtulahendiga, vaid eelkõige tehinguga. Antud asjaolu tuleneb ka näiteks kehtiva TsMS § 430 lg-st 9, mille järgi kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.