Teemade kronoloogia
pärimise käik
Misi30 7.03.2011 12:15 (14 aastat tagasi)
Küsimus ?Milleks ültse testament kui võivad teised ka ikka oma osa nõuda? Asi järgmine,minu ema päris enda ema maja ja veidi metsa ja tahtis 4a hiljem nüüd pärandi enda nimele vormistada .Kuna minu ema elas temaga seal koos 25a ja hooldas teda kuni surmani.Nüüd kui pärandid tahtis enda nimele vormistada kutsuti teised õed ja vennad ka kokku 1vend ja 1õde loobusid.Kuid üks vend tahab talt selle metsa natukese ära võtta ja käis teda mingi mehega kodus survestamas et ta selle ikka ära annaks jne.Kuid nüüd ema loobus sest eelnevat oli ema talle pakkunud et kui tahad endale puid teha tee ta ei keela siis onu ei soovinud.JA ema kirjutas notarile kirja et ta ei soovi sellest loobuda.Aga kui onu asja kohtusse annab ,millised võmalused mu emal on kas ta võib jääda kaotajaks.?Ta elab seal täitsa üksi saab 4100eek pensoni jne.JA kui ta annab selle metsa natukese ära siis on ju väga raske puid osta sellise pensoni eest.Kas on võimalus ,et ta jääb sellest osast ilma?
kkk 7.03.2011 12:54 (14 aastat tagasi)
Palun anna täpsemat infot: kas ema emal ehk sinu vanaemal oli siis tehtud testament või mitte? Mis oli testamendi sisu - kas ta pärandas kogu vara või ainult mingi osa sellest sinu emale? Kui testamenti ei olnud (võis olla ainult suuline kokkulepe, mis reaalsuses ei kehti), siis tulevadki sinu ema õed-vennad pärijateks seaduse järgi. Sinu jutu järgi tundub, et tegelikkuses ei olnudki testamenti, seega on ema vennal samuti õigus pärida. See kes ja kas vanaema kunagi hooldas, see on nn südametunnistuse teema; seaduse järgi on vanaemal kõigil alstel õigus pärida. Kui ema ja onu kahekesi pärijad ja ei saa omavahel kokkuleppele pärandvara jagamises või pärandvara müügis, siis üks pool võib teise kohtusse anda ja nõuda kaaosmandi lõpetamist. Mida kohus otsustada võib, ei oska öelda; kuid su emal on ju nn trumbid käes - hooldas vanaema ja elas seal; samal ajal kui vend ei teinud midagi.
Misi30 7.03.2011 13:40 (14 aastat tagasi)
Kirjutasin võib-olla keerluliselt.Testament on tehtud ainult minu emale .KUid 4a nüüd peale vanaema surma tahtis ema pärandi enda nimele vormistada.Saadab ju notar õdedele ja vendadele kirjad kas neil on soove või pretensoone .(ema)vend ja õde loobusid .Kuid 1 vend soovib emalt ikka selle metsa tükki kätte saada .Ema kirjutas notarile kirja vastu ,et tema ei ole nõus seda ära andma,saan nüüd aru et peale seda kirja peab onu andma asja kohtusse.Kui suured võimalused on mu emal kas ta siis tõesti võib jääda sellest metsa tükkist ilma.Seoses sellega tahangi teada miks siis ültse testamenti teha kui ikka selline vaidlus võib tulla?
????? 7.03.2011 14:59 (14 aastat tagasi)
Testamendijärgse pärimise korral saab teiste isikute huviks ja sooviks olla: 1) testamendi tühistamine 2) sundosa pärimine. Nende kahe soovi alusel võib tõesti pärimise käik muutuda - kui soovitakse testamendi tühistamist, tuleb selleks pöörduda kohtusse. Kui kohus tuvastab testamendi tühisuse, toimub pärimine seaduse järgi. Sundosa korral ütleb seadus, et kui testaator on oma testamendiga jätnud pärandist ilma oma abikaasa või alaneja sugulase, kellel oleks õigus nõuda temalt ülalpidamist (nt kuna alaneja sugulane oli alles alaealine või tõõvõimetu, nö invaliid), on sellisel isikul õigus nõuda sundosa. Mingeid muid seaduslike õigusi teistel isikutel ei ole - vend võib ju niisama avaldada, et tema tahab ka pirukast osa saada, kuid kui ta pole sundosa saaja ning kui pole tuvastatud testamendi tühisust, pole tal ka tegelikult midagi nõuda. Nii lihtne asi ongi. Kõik ülejäänu on aga emotsioonid, millega pole asjaajamises midagi peale hakata. PS Testamendijärgse pärimise korral ei saada aga notar sugugi mööda ilma kirju ja teateid välja, notar tuvastab avaldaja ütluste ja dokumentide alusel, kas on tegemist testamendi, pärimislepingu või seadusjärgse pärimisega, kui on tegemist testamendijärgse pärimisega peab notar avaldaja ütluste ja dokumendtide alusel tuvastama, kas võiks olla sundosa saajaid. Kui on, saadab ta vastava teate välja vaid sundosa saamiseks õigustatud isikule. Seega kahtlen sinu jutus, et testament on olemas. Kuid see selleks, vastuse esimene osa sellest ei muutu.
kkk 7.03.2011 16:43 (14 aastat tagasi)
Parandus: testamendijärgse pärimise korral notar just saadab vanaema teistele lastele (ema õdedele-vendadele) kirjad. Su ema õdedel-vendadel on õigus tutvuda selle testamendiga notaribüroos ja kui nad soovivad testamenti vaidlustada, tuleb neil pöörduda kohtusse. Kui testamenti ei oleks olnud, oleksid vanaema kõik lapsed olnud võrdselt pärijad. Kuna aga testament on, siis notar peab teisi lapsi teavitama ja seetõttu ta kirjad saatiski. Järleikult soovib sinu onu testamenti vaidlustada. Kuid tal peab olema vaidlustamiseks ka mingi alus. Kui on tegemist notari juures koostatud testamendiga, siis notar juba kontorllis vanaema teovõimet ja küsis, kas ta saab aru testamendi sisust jne. Seega üldiselt ma arvan, et notariaalset testamenti on suht raske vaidlustada kohtus. Testamenti on ikka mõtet teha, testament näitab pärandaja tahet jätta asi ainult ühele lapsele. Kui onu on kohtusse pöördunud, sisi tuleb emal esitada omapoolsed tõendid, väited, miks testament kehtiv on (su ema hooldas vanaema, elas temaga koos; onu ei hooldanud vanaema jne).