põhivahendite amortisatsiooninormide piirmäärad

tobu 20.03.2011 10:02 (14 aastat tagasi)

kas selle kohta ei oska keegi midagi rääkida?

Mann 20.03.2011 20:38 (14 aastat tagasi)

Materiaalse põhivara arvestuspõhimõtteid sätestab RTJ 5. Lühidalt äriühingud määravad oma raamatupidamise sise-eeskrjadega ise, palju aastas amortisatsiooni hoonetele arvestavad. Igal aastal tuleks üle vaadata kõik amortisatsiooninormid lähtuvalt põhivara kulumise astmele. Riigiettevõttetele soovituslikud normid on sätestatud raamatupidamise üldeeskirjas, milleks on 20-50 aastat (ehk 2-5% aastas).

tobu 21.03.2011 09:40 (14 aastat tagasi)

Aga kas eraelus põhivarade ehituslikud amortisatsiooninormid ka mõne seadusega paika pandud on?

tobu 21.03.2011 11:41 (14 aastat tagasi)

egas mul raamatupidamist pole vaja teha, hoopis varajagamises vaja tehtud ehitustöödele kulumise % teada, sest see mis koos saavutati, seda koos kulutati, vaja see summa väiksemaks saada, aga ei tea kas seda toetavaid seadusi on olemas

A 21.03.2011 11:52 (14 aastat tagasi)

Vara jagamise puhul pole vaja arvestada mingisugust amortisatsiooni, vaid jagamisel lähtutakse asja turuväärtusest jagamise hetkel, mis siis määratakse kindlaks kas poolte omavahelisel kokkuleppel, või siis tellitakse eksperthinnang mõnelt kinnisvarabüroolt.

tobu 21.03.2011 12:17 (14 aastat tagasi)

jagatakse ühe poole lahusvarasse abielu jooksul tehtud investeeringid, kuid kogu see ehitus oli abikaasade ühises kasutuses ja siin ei saa võtta aluseks lihtsalt eksperthinnangu numbrit, ka ekspert on aktis kirjutanud, et see hind ei sisalda kulumist, seega on võimalik kulumine ka maha arvata. Oleks ju ajuvaba, kui abikaasad panevad tuppa kalli tapeedi ja 10 aasta pärast kui lahutavad, siis peab üks osapool sellest pool teisele kinni maksma. Kasutati ju asja koos ja kulutati koos, kuid asja väärtus ei ole enam see. Vallasvara kohapealt võetakse ju aluseks, et asjad pole uued ja neile tuleb leida varajagamise hetkel õige turuhind

A 21.03.2011 15:10 (14 aastat tagasi)

Siin tuleks vaadelda, kas selle investeeringu tulemusel on kinnistu turuväärtus tõusnud? Kui jah, siis tõepoolest oleks üks pool õigustatud nõudma poolt turuväärtuste vahest (asja hind parendustega miinus asja hind juhul kui parendusi poleks teostatud). Kui tegemist näiteks abielu kestel kinnistule ehitatud uusehitisega, siis tuleks jagamisel lähtuda siiski selle konkreetse ehitise väärtusest jagamise hetkel (arvestamata kinnistu üldhinda kui kinnistu on lahusvaraks).

tobu 21.03.2011 19:03 (14 aastat tagasi)

ei ole uus ehitis, on vana korter lihtsalt elementaase remondi saanud, abielu jooksul ligi 300 000 eeki väärtuses, kuid kogu see töö on ka kulunud, sest pooled elasid selles 7aastat sees. Üks pool tahab sellest 300 tuhandest pool saada, kuid kohe järgnevatel aastatel peale lahutust on kõik ruumid saanud juba uue siseviimistluse, sest vajasid seda. On vaid suuremad ümberehitused, mida pole muudetud (tubade muutmine). mind huvitab kas on seadust mis sellisele asjale amart. % paika paneb

A 22.03.2011 10:48 (14 aastat tagasi)

Sellist seadust ei ole ning selleks puudub ka vajadus. Ühisvara (samuti ka sellel lasuvate kohustuste)jagamist reguleerivad perekonnaseaduse §-d 37 ja 38. Praegu on seis pigem selline, et puudub ühisvara, mida jagada. Korter oli enne abiellumist lahusvara ja jääb ka edasi. See, kas ja kui palju on keegi sellesse korterisse jooksva remondiga panustanud, juhul kui selle tulemusel ei tõusnud oluliselt kinnistu turuväärtus, ei tohiks anda alust nõuda abieluvaralepingu puudumisel teiselt abielu poolelt kulutuste jagamist . Perekonnaseaduse § 69 käsitleb ühisvarana ja jagamisele kuuluvatena üksnes perekonna eluasemega seotud tavalise sisustuse esemeid, mis siis määratakse ühe poole omandisse ja kohus võib kohustada teist poolt maksma õiglast hüvitist. Korterisse remondi käigus panustatu ei ole käsitletav tavalise sisustuse esemena ning sellest tulenevalt ka jagamisele ei kuulu. Kõik, mis on remondi käigus korterile lisatud, muutub ju korteri oluliseks osaks ning ei mõjuta omandisuhteid. Seega abieluvaralepingu (või uue perekonnaseaduse järgi valitud vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte) puudumisel remondi käigus tehtud nn "investeering" jagamisele ei kuulu.

tobu 22.03.2011 20:10 (14 aastat tagasi)

Kas see tähenab, et kui korterisse tehtud remont (siseviimistlus) on nüüd kulunud, siis ei ole see oluliselt tõstnud korteri hinda ja vastaspool ei saa selle eest kompensatsiooni nõuda. Suuremad tööd (nt tubade suuruse kujundamine jms) on aga muutnud korteri paremaks ja kaudselt tõstnud selle väärtust, siis sellistele töödele tehtud kulutused saab pooleks jagada ja omanik peab vastaspoolele selle kompenseerima.

A 23.03.2011 09:31 (14 aastat tagasi)

Jah, kõik on kinni tõendamise küsimuses, s.o kui palju on tehtud remont korteri väärtust tõstnud, võrreldes sellega, mis korter praegu oleks maksnud ilma selle remondita.