Teemade kronoloogia
maa erastamine
biibi 19.04.2011 19:35 (14 aastat tagasi)
Küsimus oletatava situatsiooni kohta: A ostis Eestis 1998, 1999 ja 2003 aastal kinnistud ja on kinnisturaamatusse sisse kantud täieöigusliku omanikuna. A on abielus teise riigi kodanikuga ja elab alaiselt juba 30 aastat teises riigis. A elukoha riigis abikaasade erinev sissekirjutus loetakse lahuselavateks abielu poolteks, seetöttu pole Eestisse sissekirjutatud. A ei tea, et ta pole öiguslik omanik ega ka seda, et Eestis tehakse vahet öigusliku omaniku ja omaniku vahel,kui tehakse. A arvab, et iga omanik on öiguslik omanik, kui ostab maa ja maja, nii nagu tema alalise elukoha riigis normaalne on. A ei tea, et ta maa pole tema omandis ja asjaöigusleping vöib Eesti möistes öigustühine olla. Eraldi maa kinnistamise avaldust pole ta teadmatusest teinud, ega tea ka praegu mitte. Maa kinnistamise avalduse kirjutamise kohta, ka otsese küsimise peale, vallalt, maavalitsuselt ega ka maaametilt ei saa vastust. Aastal 2005 maakorraldajalt igaks juhuks üle küsides, ei lubanud ta midagi teha, seletas, et A on juba erastatud maa ja maja ostnud. Köik pidavat A-l korras olema. Nüüd, äkki 2010 leiab A, et tema maatükid on avalikul maaameti kaardil riigimaa müügi lehel katastri nr.-na märgitud riigimaana. 1) Kui juhtub tulema kohtulik vaidlus, siis millise maa seaduste järgi seda arvestakse? A elukoha vöi kinnistute asukoha järgi? 2) Mida teha siis, kui Tuleb mingi kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel ja A kaotab köik oma kinnistud? 3) Saadetakse need kohtuotsused A elukohajärgsele aadressile, vöi tehakse seljataga ja A ei saagi teada? A-l on Eesti rahvastikuregistris alalise elukoha aadress olemas. Ette tänades
Ats 19.04.2011 21:11 (14 aastat tagasi)
1) Maatükk Eestis, omandõigust arvestatakse Eesti seaduste järgi. 2) Küsija ei saa "kaotada" kinnistut, mida tal pole kunagi olnud. [Ma oletan, et tegemist on ehitiste kui vallasasjadega, mis ei olnud kantud mitte kinnistusraamatusse, vaid olid kantud ehitisregistrisse.] 3) Kohtuotsused saadetakse rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kui seda ei ole, siis Ametlikes Teadaannetes avaldatakse resolutiivosa.
biibi 21.04.2011 04:16 (14 aastat tagasi)
A on Teine omanik. Eelmise omaniku kinnistamist ei ole ma aga kuskilt leidnud. Kinnistu sai ostetud juba 13 aastat tagasi notariaalselt. Koos maa ja majaga. Kohtu kinnistamisotsuses on kirjas "öiguse tagamiseks"? (Nüüd tagant järele, naljaks väljend). Kinnistuosakonna poolt kirjutatud teabenöudele novembris, oli kirjas: "täieöigusliku omanikuna" sisse kantud + kinnisturaamatu väljavötted. Maa kohta väljend "maa on esimese omaniku nimel". (Nähtavasti riik).ehr.-st paistab,et on nüüd paar kuud tagasi, vallasasjaks muutunud (höre trükk, ilma jooneta all). Miks ei tohi Eestis oma maaasju uurida, eriti siis kui olen 13 aastat oma vanaduse tarbeks investeerinud ja laguneva maja uueks ehitanud, mis pole päris valmis veel? Täiesti möistuse vastane olukord. Elamu paistab valla arvel, ja minu krundil teist korda olevat. Kellele see elamu siis nüüd kuuluma hakkab? Kuidas see vöimalik on, et kinnistu ära vöetakse, mille olen ostnud notariaalse lepinguga? Kinnistu tähendab ju maad ja maja? Mis ja kuidas, saab edasi? Kohtukulusid kanda ei jöua, kuna köik raha on meil sinna elamusse investeeritud ja tasuta abi pole vöimalik saada erinevat riiki? Hoonestusöigusega ei saa kuidagi nöus olla. Oleme pensionieelikud, mingil ajal tekib vajadus müügiks.
A 21.04.2011 08:26 (14 aastat tagasi)
Võiksid siia panna maa kadastriüksuse numbri, samuti selgitada, mis põhjusel on asjaõigusleping tühine kui kinnistu oli ostetud notariaalse lepinguga.
biibi 21.04.2011 12:23 (14 aastat tagasi)
Päris avalikuks ma seda kadatastriüksust teha ei tahaks. Eraviisil pole probleemi. Ma ei jaga neid asju mitte. Vöib olla on tagaselja üht-teist tehtud, mida ma ei tea. Selliseid kohtulahendeid on palju. Igatahes pidavat ma algusest peale heausklik olema? ehr.-s on katastri mingi sulgemise tabel. Momendi seisuga ja uue seadusega 2008 on vist nii, et kui krundist on pool rohumaa ja inimene pole sellest ajast peale paberitega pöllumajandusettevötja, siis vöetakse lihtsalt ära. See nagu ei huvita kedagi, et oled ostnud ja maksnud. Asajöigusleping tunnistatakse lihtsalt algusest peale valeks, sinna on kirjutatud mingid tühistavad § sisse? Tavainimene neid ei oska lugeda ja ei tunne lihtsalt. Kohtulahenditest on nii lugeda. Mulle on selline mulje jäänud ja rusaamatu. Pole aimu?
A 21.04.2011 12:37 (14 aastat tagasi)
Pöördu oma asjadega juristi poole. Ilma tegelikke asjaolusid avaldamata Sind keegi aidata ei saa. Mis puudutab väidet rohumaa jms kohta, siis ei saa küll aru mis loll jutt. Seadus küll keelab põllumajandusega mittetegeleval isikul soetada maad mingist kindlast suurusest alates, kuid isikult kellele antud maa juba kuulub, seda kuidagi ära võtta ei saa. Asjaõigusleping võib olla tühine vorminõude rikkumise koral, kui tehing ei olnud notariaalselt kinnitatud. Kui aga tehing oli notariaalne, siis ma küll ei saa aru, mis lepingu Sa õigupoolest sõlminud oled, et see tagantjärgi tühiseks on osutunud.