tehingust tuleneva nõude aegumine

Helen 26.07.2011 14:32 (13 aastat tagasi)

Tere, mul on selline mure, et mu tuttav võttis aastal 2007 (29.07) sms laenu summas 3000 krooni. Nüüd hiljuti kui ta tahtis võtta arvuti järelmaksuga, öeldi, et tal on miski tasumata jäänud. Veidi aja pärast saadeti talle kiri, kus nõuti vana võlg tagasi. 3000-st sai äkitselt üle 61000 krooni. Ma kahjuks seadusi väga ei tunne, küll aga tean et see võlg peaks alates sissenõudmise hetkest aeguma 3 aasta pärast. Lugesin foorumitest sarnaseid juhtumeid ning kui ma õigesti aru sain, siis see võlg aegus 29.08.2010, kuna võlgnik väidab, et ta pole sissenõuet paberkandjal kätte saanud. Samuti tean seadust, et võla maksimaalne intress saab aastas olla 100%, ehk siis ei saa sissenõutav summa olla üle 6000 krooni. Sinna siis saavad lisanduda inkasso protsendid. Nad saatsid kirja, et teile personaalselt teeme pakkumise, et kui te kohe teete meiega maksegraafiku, saab see summa olema üle 500€ (ma hetkel täpset summat öelda ei oska) Minu küsimused oleksid järgmised: Kui suur saab olla see summa, mis inkasso juurde saab panna? Kas ma sain aegumisest õigesti aru, et sisuliselt pole neil enam õigust seda meilt nõuda, kuna see on aegunud? Kuna lepingus pole märgitud maksekuupäeva, siis võin oletada et see on kas 15 päeva hiljem lepingusõlmimise kuupäevast, või 30 päeva hiljem. Ehk Keegi oskab mind aidata, oleksin südamest tänulik?

CJ 26.07.2011 15:00 (13 aastat tagasi)

Kokku saab nõuda jah 6000 krooni (vähemalt kohtu kaudu). Kuid nõue on tõepoolest aegunud - nõue aegus 31.12.2010 kell 24.00. Kui asi kohtusse läheb, siis nõuda aegumise kohaldamist.

Ats 26.07.2011 15:54 (13 aastat tagasi)

Ei ole sellist seadust, et maksimaalne intress saab olla 100 % aastas.

Helen 26.07.2011 16:23 (13 aastat tagasi)

Mul üks tuttav vandeadvokaat ütles, et nad ei saa nõuda rohkem intressi kui 100% aastas. Võib olla sellist seadust tõepoolest ei ole, aga tean seda et nad ei saa suuremat summat nõuda kui kahekordne. CJ- suur aitäh abi eest. Nüüd julgen neile saata kirja, et see nõue on aegunud, ma lihtsalt kahtlesin endas. Muideks ka maksehäire registris pole selle võla kohta mingit jälge.

Ats 26.07.2011 20:05 (13 aastat tagasi)

"Ei saa suuremat summat nõuda kui kahekordne". Kahekordne misasi? Ma pakun välja, et kahekordne põhisumma. Siis võta teadmiseks: ei ole olemas ka sellist seadust, mis keelaks küsida suuremat intressi kui kahekordne põhisumma. Ja kui kohus mõnikord seda kohaldab, siis ta kindlasti ei tugine ühelegi säärasele imaginaarsele seadusele, pigem on tegemist kohtuniku isikliku vastutulekuga võlgnikule. Mis saab aga siis, kui asi satub südametu kohtuniku kätte?

Helen 26.07.2011 21:57 (13 aastat tagasi)

Ats, kui ma jagaks seda asja hästi, ei oleks ma siin abi palunud, kas sa ei arva. Ja kui sa enda meelest nii tark oled, siis miks sa ei mõista viisakamalt rääkida. Ega keegi ei käskinud sul vastata ju. Ega ma siia ei tulnud tüli otsima, vaid abi. Nii et ehk sa püüad asja siiski rahulikumalt võtta?

Ats 26.07.2011 22:03 (13 aastat tagasi)

Ja mina ei ole ka sind, Helen, oma tekstis torkinud. Vaidlen selle väitega, mida olen juba miljon korda siin portaalis lugenud, aga mille kinnituseks ei ole ühtegi seadusesätet.

Helen 26.07.2011 22:12 (13 aastat tagasi)

Kahjuks ma ka ei tea kas ja kus see seadus võiks olla, aga kui ma peaks teada saama, siis katsun ka sulle sellest märku anda.

A 27.07.2011 09:18 (13 aastat tagasi)

Tegelikult tuleb siin eristada intressi ja viivist, millest esimene on põhikohustus, teine aga kõrvalkohustus. Intressi, kui põhikohustust, kohtul õigust vähendada ei ole (v.a võlgade ümberkujundamise menetluses), viivist võib kohus võlgniku taotlusel vähendada ning kui viiviste vähendamise taotlus on esitatud, siis ei mõista kohus viiviseid välja üldjuhul rohkem, kui on põhivõlg (laenusumma), mis ei tulene aga seadusest, vaid kohtupraktikast. Otseselt seadusest (tsiviilkohtumenetluse seadustik) tuleneb üksnes see, et maksekäsu kiirmenetluses ei saa viiviseid nõuda suuremas summas kui põhivõlg. Kuid praegusel juhul ei oma see niikuinii tähendust, kuna nagu CJ õigesti märgib, on nõue aegunud.

Helen 27.07.2011 15:49 (13 aastat tagasi)

See on väga positiivne, tänud!

Termokoll 27.07.2011 21:04 (13 aastat tagasi)

Kusjuures nõue ei pruugi olla aegunud. Siin on mitu konksu sees. Esimene ja kõige olulisem sellest on täieliku tagasimaksmise tähtaeg. Kui oled seda ise omapoolselt pikendanud ja see on näiteks kuskil 2009. aasta lõpus,siis mitte ükski kohtunik ei kvalifitseeri seda nõuet aegunuks. Neid agasid on veelgi,seega ei pruugi nii kindla peale minna kohtus,et nõue kindlalt aegunud. Küll saab aga vähendada seda tagasinõutavat summat,nagu juba eespool kommiti - põhivõlg,intressis ja viivised kõiki vaadelda eraldi. Mingit 61 tonni ei suuda see sms-laenu andma kuidagi väja nõuda. Ei kohtus,ega mujal. Ja muidugi üks asi veel. Isegi siis,kui tõesti läheb õnneks ja saad kas kogusummast või enamusest selle tagasimaksmisest priist,ei pruugi automaatselt tähendada,et saad oma uue järelmaksu või järgimine kord kuskilt laenu. Eriti levinud on selline käitumine pankade poolt. Lihtsalt öeldakse sulle ära, ja põhjenduseks halb maksedistsipliin. Said küll tagasimaksest priiks,aga märk jäi üles,et oled ikkagi võlgu,kuigi seda võlga tagasi enam ei saada. Seega, võib osutuda,et abi sul sellest kõigest ikkagi polnud.

Helen 27.07.2011 23:21 (13 aastat tagasi)

Minu teada seda võlga ei ole pikendatud, see oli ammu unustatud ja nüüd, kui see isik tahtis võtta järelmaksuga arvuti, ilmus natukese aja pärast see eraliising, kes nõuab vana võlga tagasi. Nad ei taha saata lepingut, kus oleksid mingid kuupäevad peal ja ähvardavad igal sammul kohtuga ja seda üsna ebaviisakalt. Ja kas see võlg ei peaks olema nähtav maksehäireregistris?

A 28.07.2011 08:42 (13 aastat tagasi)

Maksehäireregistrisse võib kanda andmed võlgnevuse kohta üksnes eeldusel, et laenuvõtja on andnud laenulepingus sellekohase nõusoleku.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.