kohtutäiturile esitatud päringule vastamise tähtaeg

Valdur 7.09.2011 13:09 (13 aastat tagasi)

Kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Kohtutäitur peab eeldama, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohaseid dokumente või andmeid. Kohtutäitur vastab avaldusele nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Kohtutäitur ei pea avaldusele vastama, kui: •isikut ei ole võimalik tuvastada; •puuduvad isiku kontaktandmed; •isikul puudub õigus nõutavat teavet saada; •isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta; •isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi pöördumisele vastust; •pöördumine ei ole esitatud eesti keeles ja «Keeleseaduse» § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama; •pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav; •pöördumine on deklaratiivse tähendusega; •vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu kohtutäituri töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Millal ja kuidas esitada kaebust kohtutäituri tegevuse suhtes? Kohtutäitur ei saa ise otsustada täitedokumendi seaduslikkuse üle. Seega ei saa kohtutäituri juures vaidlustada täitedokumendi õigsust, vaid selle jaoks kehtib olenevalt täitedokumendist erikord (näiteks kohtuotsust saab vaidlustada edasikaebamisega kõrgema astme kohtule). Juhul, kui menetlusosalised ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on neil õigus esitada kaebus kohtutäituri ametitoimingute peale. Menetlusosalisel on õigus esitada kaebus menetlustoimingu või sellest keeldumise peale asja menetlevale kohtutäiturile. Kaebuse esitamiseks on aega 10 päeva arvates kaebuse aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma, a) kes kaebuse esitab, b) millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed), c) millise toimingu peale kaebus esitatakse, d) mida kohtutäiturile seoses menetlustoimingu läbiviimisega (või sellest keeldumisega) ette heidetakse ning e) mida kaebusega taotletakse. Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi 15 päeva jooksul, informeerides kaebuse läbivaatamisest ka menetlusosalisi, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse ning toimetab selle menetlusosalistele kätte. Juhul, kui menetlusosaline ei ole rahul kaebuse osas kohtutäituri poolt tehtud otsusega, on tal õigus esitada otsuse kättesaamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Selline kaebamise kord on ette nähtud selleks, et vähendada kohtute töökoormust, kuna paljud vaidlused saavad lahenduse juba kohtutäituri juures. Millisel juhul tasub esitada kaebust kohtutäituri suhtes Justiitsministeeriumile? Järelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle teostab justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu vastavalt kohtutäituri seadusele. Nimetatud seaduse kohaselt kontrollib järelevalve teostaja kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet, kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu (sealhulgas tasu võtmise seaduslikkust), täitemenetlusregistri kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust, ametikindlustuse olemasolu ja vastavust kehtestatud nõuetele, ametikitsendustest kinnipidamist, statistika koostamist ning kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist. Järelevalve ei hõlma ametitoimingu tegemisel kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist. Seega on Justiitsministeeriumil õigus kohtutäiturite suhtes teostada vaid formaalset kontrolli ning Justiitsministeeriumile tasub kohtutäituri tegevuse suhtes kaebust esitada vaid siis, kui tegemist on üheselt mõistetava õigusnormi rikkumisega. Näiteks kui kohtutäitur ei ole vastanud Teie kaebusele täitemenetluse seadustikus sätestatud tähtaja jooksul, ei ole kandnud Teile tähtaegselt raha üle, on arestinud vale isiku arve vms. Kui võimalik rikkumine eeldab seaduse tõlgendamist ning kohtutäituri sisulistele otsustele hinnangu andmist, siis Justiitsministeerium Teid kindlasti aidata ei saa. Kohtutäituri sellist tegevust on võimalik vaidlustada vaid kohtu kaudu (vt kaebamise kord). Kui soovite infot enda täitemenetluse käigu kohta, siis kindlasti tasub pöörduda otse kohtutäituri, mitte Justiitsministeeriumi poole, kuna kohtutäitur oskab Teile anda selles osas kõige adekvaatsemat infot. Infot saab kohtutäiturilt küsida näiteks avalduse kaudu.