tehingu tühistamise alused

Mudane 14.09.2011 14:00 (13 aastat tagasi)

Tere Lugu lootusetu aga tasub proovida. Elasid rõõmsalt koos kaks põlvkonda, ema ja isa ja nende poeg. Perekond tegeleb talupidamisega ja neil oli mitu metsa- ja põllukrunti. Et pankadelt soodsamat laenu saada siis kirjutasid vanemad osad tükid poja nimele, kes siis omakorda sai hea protsendiga laenu. Ühel eriti ilusal päeval ilmus poja ellu kaunis neiu, kes söövitas tee poja südamesse ja tütarlaps kolis perekonna juurde elama. Neiu oli tragi ja hakkaja ametnik ja vanemad otsustasid ühe maatüki ka tema nimele kirjutada, et tema kaudu jällegi soodsama protsendiga laenu saada. Kuna tüdruk jättis mitme aasta jooksul väga usaldusväärse ja abivalmis inimese mulje, siis jäid kokkulepped suuliseks ehk siis tüdruku nimel olev maatükk on küll juriidiliselt tema nimel aga müüa ta teda ei tohi. Lisaks andsid vanemad iga kuu neiukesele liisingumakseks raha, et tasuda laenu, mille tagatiseks oli pandud tema nimel maatükk. Siis saabus jällegi üks ääretult ilus päev ja neiu kaotas millegipärast huvi äkitselt noormehe vastu ja lendas pesast välja. Ja siit algas tegelik elu. Esiteks said vanemad teada, et tüdrukuke ei ole mitte ühtegi laenumakset tasunud vaid kõik raha endale jätnud. Teiseks pakkus tüdruk seda sama maatükki vanematele müügiks 600 000 EEK eest. Kuna temal on ostja juba olemas, siis peavad vanad ennast kiiresti liigutama kui nad sellest ilma ei taha jääda. Vanemad on murest murtud, poeg muidugi ka aga tema on pisut naiivse olekuga (25 a). Küsides, et miks ta niimoodi teeb ? Vastab tüdruk kõrgilt, et see maatükk oli ju kingitus temale ja et tema oli perekonna liige. Ja üldsegi ei ole temal enam aega maainimestega asju ajada ja lubab kohtusse minna kui vastu vaieldakse ja takistatakse tema müügitehingut. Vot nõnnaviisi. On veel lootust sellest supist vanematel puhtalt välja tulla või tegemist tüüpilise tänapäeva õpetliku looga ?

A 14.09.2011 14:23 (13 aastat tagasi)

Mis siin muud kosta, kui et omad vitsad peksavad. Kui inimene on ikka oma kinnisasja ära andnud (müünud või kinkinud), siis neil ole selle suhtes enam mingit sõnaõigust. Igasugused suulised lepingud on aga vorminõude rikkumise tõttu kehtetud ning maksab ainult see leping, mis notari juures allkirjastatud.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.