andmete kustutamine krediidivõimelisuse hindamise registritest

Lammas 11.10.2011 18:38 (13 aastat tagasi)

Maksehäire kajastab kohustuste mittetäitmist. Kohustus kui selline ei aegu. Aegub nõue, ehk sellega tekib võlgnikul õigus kohustuse täitmisest keelduda. Nii, et kohustuse mittetäitmist võib maksehäires yleval hoida kuni kohustuse täitmiseni + mingid aastad peale, isegi kui nõue on aegunud.

raiN 11.10.2011 18:59 (13 aastat tagasi)

"...+ mingid aastad peale..." Lammas, kas luuletad niisama või viskad ka mõne paragrahvi?

Lammas 11.10.2011 19:39 (13 aastat tagasi)

IaKS § 12. Krediidinfo tingimused leiad krediidiinfo kodulehekyljelt.

Lammas 11.10.2011 20:01 (13 aastat tagasi)

sorry, IKS §14

raiN 11.10.2011 20:16 (13 aastat tagasi)

Aga kulla Lammas, isikuandmete kaitse seadus § 14 räägi sõnakestki selle kohta, mida sa väljendad kui "...+ mingid aastad peale..." Ja nagu me mõlemad eeldame, krediidiinfo peab talitama Eesti seadusega kooskõlas. Niisiis kordan küsimust: millise seadusega kooskõlas?

Lammas 11.10.2011 20:26 (13 aastat tagasi)

loe sealt: http://www.kohus.ee/kohtulahendid/temp/otsus.pdf

Lammas 11.10.2011 20:38 (13 aastat tagasi)

http://www.krediidiinfo.ee/index.php?m=3

raiN 11.10.2011 20:46 (13 aastat tagasi)

Ei viitsi enam vaielda lambaga. Mina väidan, et et pärast aegumist ei tohi andmeid makseihäirete registrites enam avaldada. Ja kui mingid krediidiinfo tüüptingimustega lepingud väidavad midagi teistsugust, siis on need need tühised vastavalt VÕS §-le 42.

Lammas 11.10.2011 22:12 (13 aastat tagasi)

hei, tnx, Sul on täitsa õigus. Andmekaitse inspektsioon on koostanud ettekirjutise kust loeb välja, et maksehäiret ei või edastada 3 a. peale rikkumist. Ehk siis jah, aegunud nõue kahjustab ülemäära jne.

Lammas 11.10.2011 22:21 (13 aastat tagasi)

aga samas soovitan ka lugeda Tsiviilasi nr: 2-09-51213. http://www.kohus.ee/kohtulahendid/temp/2-09-51213.pdf.pdf erinevad seisukohad, ei tea enam kellel see õigus siis lõpuks on. igatahes, edu

Toomas 12.10.2011 10:09 (13 aastat tagasi)

Igastahes suur tänu Teile, kuid natuke segane on selle asjaga nagu oli ka selle nõudega,mis algas 90ndate löpus,võeti 2005 aastal inkasso poolt päevavalgele,prooviti korra kohtuski,kuid hagi võeti tagasi ja kohus lõpetas menetluse.

Härg 12.10.2011 11:38 (13 aastat tagasi)

Põhimõtteliselt oli selles diskussioonis õigus siiski Lambal. Aegumine (mida pealegi saab kohaldada üksnes kohus) ei lõpeta kohustust, vaid annab võlgnikule kestva vastuväite kohustuse täitmisest keeldumiseks. Maksehäire avaldamine ei ole tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 7 punktis 4 sätestatust lubatav, kui kohustuse rikkumise LÕPPEMISEST on möödunud rohkem kui kolm aastat. Kui nõue on endiselt täitmata (sõltumata võimalikust aegumisest), siis ei ole kohustuse rikkumise lõppemisest kolme aastat möödas. Ehk siis kokkuvõtteks- üldjuhul ei oma nõude võimalik aegumine maksehäire avaldamisele lubatavusele mingit mõju.

Nikolai 12.10.2011 11:53 (13 aastat tagasi)

Näib et IKS § 11 (7) p. 4 on sellise tõlgenduse järgi põhiseadusevastane. On ju võimalik ka olukord et sissenõudja ei hakkagi aegumistähtaja jooksul võlga sisse nõudma. Selge see, et võlgnik kasutab sellisel juhul aegumisvaiet. Ning sellise tõlgenduse kohaselt võib viide mingile vanale võlale igavesti krediidivõimelisuse hindamise registritesse üles jääda - krediidivõimelisusega ei pruugi sellise juhul mingit pistmist olla. Pigem on tegemist ärapanemise ja kättemaksmisega. Selle vastu peab leiduma mingi õiguskaitsevahend.

A 12.10.2011 12:01 (13 aastat tagasi)

Nii kindlalt seda väita siiski ei saa. Kuigi aegumine tõepoolest ei lõpeta kohustust, siis ei ole võlgnevuse avaldamine peale nõude aegumist enam põhjendatud kuna see kahjustab andmesubjekti huve ülemääraselt ning on seega vastuolus IKS § 11 lg 7 p 2. AKI on teinud EMT-le vastava ettekirjutuse aegunud nõude avaldamise lõpetamiseks, mis on läbi käinud ka Tallinna Ringkonnakohtust ja jõusse jäänud, vt 12.04.2010 otsus haldusasjas nr 3-08-1756. Tõsi küll, kohus ei ole sisulist seisukohta antud asjas võtnud, vaid jättis EMT apellatsioonkaebuse rahuldamata õigustatud huvi puudumise tõttu.

Härg 12.10.2011 12:04 (13 aastat tagasi)

Õiguskaitsevahend leidubki- võlgnik saab nõuda kohtu kaudu võla puudumise tuvastamist, kui võlga tegelikkuses ei eksisteeri. Kui aga võlg eksisteerib, on võlgnikul alati võimalus see tasuda- mina siin küll põhiõiguste riivet ega vastuolu põhiseadusega ei näe.

A 12.10.2011 12:29 (13 aastat tagasi)

Õiguskaitsevahendiks on siiski IKS § 11 lg 3 sätestatu: Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Seega kui nõue on aegunud, mis annab võlgnikule seadusliku aluse kohustuse täitmisest keelduda (TsÜS § 142 lg 1), saab võlgnik ehk andmesubjekt nõuda võlgnevuse avalikustajalt võlgnevuse avaldamise lõpetamist kuna sellise võlgnevuse jätkuv avaldamine, mida võlgnikult enam nõuda ei saa ning mille täitmiseks puudub võlgnikul kohustus, kahjustab andmesubjekti õiguseid ülemääraselt. Vastava nõude võib esitada nii otse võlgnevuse avalikustajale kui ka läbi kohtu.

Härg 12.10.2011 12:33 (13 aastat tagasi)

Jah, ka selline õiguskaitsevahend on mõeldav, kui tahetakse saavutada üksnes maksehäire avaldamise lõpetamine. Kui aga võlga tegelikkuses ei eksiteeri, on kahtlemata efektiivsem kasutada minu poolt pakutud õiguskaitsevahendit (või mõlemat üheskoos).

A 12.10.2011 12:46 (13 aastat tagasi)

Pigem siiski mitte. Kui võlga tegelikult ei eksisteeri, on otstarbekas esitada mitte võla puudumise tuvastamise hagi vaid hagi ebaõigete andmete avalikustamise lõpetamiseks, vt VÕS § 1047 lg 4.

Härg 12.10.2011 12:52 (13 aastat tagasi)

Ja mis osas on see õiguskaitsevahend minu poolt pakutust otstarbekam?

A 12.10.2011 13:14 (13 aastat tagasi)

Kas või seetõttu, et kui kohus rahuldab tuvastamishagi ning tunnistab võla puudumist, ei kaasne sellega veel avalikustamise lõpetamist. Kohustamishagiga saab aga üheaegselt tuvastada nii võla puudumise (ebaõigete andmete avaldamine) kui ka kohustada kostjat ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks. Kuna erinevate nõuete puhul hagihinnad liidetakse, tuleks kohustamishagi soodsam.

Härg 12.10.2011 13:20 (13 aastat tagasi)

No põhimõtteliselt nõus, ehkki praktikas ei julgeks ükski mõistlik isik jätkata maksehäire avaldamist olukorras, kus kohtuotsusega on tuvastatud, et selle maksehäire aluseks olevat võlgnevust ei eksiteeri. Kui seda tehtaks, saaks väidetav võlgnik kohe pöörduda uuesti kohtu poole ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõudega, kusjuures hagi rahuldamine ja menetluskulude kostja kanda jätmine oleks peaaegu kindel.

Lammas 12.10.2011 14:03 (13 aastat tagasi)

Aga millest sellised vastakad lahendid? Kui lugeda neid EMT ja Hasapanga kaebusi ning seda eraõigusliku lahendit millele eespool viitan(mis on samuti Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäänud muutmata)? Oskab keegi kommenteerida?

A 12.10.2011 14:33 (13 aastat tagasi)

Tsiviilasjas oli esitatud kahjunõue, mis oli suunatud ebaõigete andmete avaldamisest tekkinud kahju hüvitamisele VÕS alusel. Kuna kohus tuvastas, et võlgnevus oli olemas, seega ei olnud andmed ebaõiged, siis ei olnud ka kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Haldusasjas tegi AKI ettekirjutuse, tuginedes IKS-le, lõpetada aegunud nõude avalikustamine kuna see kahjustab andmesubjekti õiguseid ülemääraselt. EMT oli halduskohtule esitanud tuvastamiskaebuse (tühistamiskaebust ei esitatud), tuvastamaks ettekirjutuse õigusvastasus. Tulenevalt HKMS saab kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitada üksnes isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. EMT ei suutnud kohtule põhjendatud huvi olemasolu tõendada, mistõttu kohtud jätsid kaebuse rahuldamata ning aegunud nõude avaldamise lubatavusele sisuliselt hinnangu andmata. Tulenevalt AKI seisukohtadest võib aga eeldada, et juhul kui esimesel juhul oleks tsiviilasjas esitatud teistsugune nõue - nõue andmesubjekti õigusi ülemääraselt kahjustavate isikuandmete avaldamise lõpetamiseks tulenevalt IKS-le, oleks vaidlus olnud perspektiivikas ning kohus oleks võinud jõuda AKI-le sarnastele seisukohtadele. Ehk siis vaidluste sisu, nõuded ja rõhuasutused tsiviil- ja haldusasjades olid erinevad, siit ka erinevad käsitlused.

Lammas 12.10.2011 14:41 (13 aastat tagasi)

Aga lahendit on motiveeritud nii: Kuni kestab kohustus, saab kesta ka selle rikkumine. Kogumis leiab kohus, et andmete töötlemine ei ole praegusel ajal vastuolus seadusega. Seetõttu puudub hagejal seaduslik alus nõuda kostjalt andmete kustutamist Maksehäirete registrist.

A 12.10.2011 14:59 (13 aastat tagasi)

Kohus leidis, et andmete avaldamine ei ole õigusvastane. VÕS §-dele 1045 ja 1047 tuginemine aga eeldab andemete avaldamise õigusvastasuse tuvastamist. IKS § 11 lg 3 sätestatud nõue seevastu ei eelda andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamist, vaid nõuda saab ka avalikustamise lõpetamist juhul, kui avaldatud andmed on õiged ning nende avalikustamine oli õiguspärane, kuid nende jätkuv avaldamine kahjustab ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Ehk siis hageja oli oma nõudes lihtsalt tuginenud valedele alustele.

Härg 12.10.2011 14:48 (13 aastat tagasi)

Tegelikult siin vastuolu ei ole, kuna menetluste esemed on erinevad. Haldusasjades lahendatakse haldusorgani ja andmete avaldaja vahel küsimust maksehäire avaldamise lubatavusest. See on märksa laiem küsimus, kui siin foorumis püstitatud küsimus sellest, kas avaldada võib andmeid aegunud nõude kohta. Minu seisukoht (vt minu esimene kommentaar selles arutelus) on, et nõude võimalik aegumine ISEENESEST selle nõude kohta maksehäire avaldamist lubamatuks ei tee. Nii see ka kehtiva õiguse ja senise kohtupraktika kohaselt on. Teised kommenteerijad on aga sisuliselt esialgselt püstitatud küsimust laiendanud ja käsitlenud maksehäire avaldamise lubatavuse eeldusi laiemalt (nt võimalik andmesubjekti õiguste ülemäärane kahjustamine). Möönan, et ehkki nõude aegumine iseenesest selle nõude kohta maksehäire avaldamise õiguspärasust ei välista, võib see (eelkõige koostoimes muude asjaoludega) siiski teatud konkreetsetel asjaoludel võimaldada maksehäire avaldamise lõpetamist nõuda. Jään aga kindlaks seisukohale, et reeglina peaks maksehäire avaldamine olema lubatud ka pärast nõude aegumistähtaja möödumist, seda eelkõige põhjustel, et isikuandmete seadus seda ei keela, aegumine ei lõpeta nõuet ja aegumist kohaldada saab üksnes kohus (ehk siis, kuni kohus ei ole nõude aegumist tuvastada, ei saa üldse õsikindlalt väita, et nõue on aegunud).

A 12.10.2011 15:20 (13 aastat tagasi)

AKI on senistes ettekirjutustes EMT-le http://www.aki.ee/est/?part=html&id=156 leidnud, et aegunud võlgade puhul võlaandmete avaldamine pikema kui 13-aastase perioodi jooksul ei ole enam kooskõlas proportsionaalsuse nõudega ning kahjustab seega andmesubjektide huve ülemääraselt. Ehk siis maksimaalne aegumistähtaeg 10 aastat pluss sellele lisaks tulenevalt IKS § 11 lg 7 p 4 veel 3 aastat. Kui asjas on tehtud aegumise kohta kohtuotsus, siis loomulikult tuleks seda 3 aastat tähtaega lugeda kohtu poolt tuvastatud aegumise kuupäevast.

Lammas 12.10.2011 15:37 (13 aastat tagasi)

selles mõttes ma ei ole kindel. seadus ytleb kohustuste rikkumise lõppemisest on möödas rohkem kui 3 a., mitte, et kui aegumine on kohtupoolt leidnud kinnitamist.

A 12.10.2011 15:58 (13 aastat tagasi)

TsÜS § 142 lg 1 lubab nõude aegumise puhul kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 100 ütleb, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna TsÜS § 142 lg 1 annab võlgnikule seadusliku aluse kohustuse täitmisest keelduda, ei saa käsitleda aegunud nõude täitmata jätmist enam ka kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõistes. Seega nõude aegumisega kohustuse rikkumine lõpeb ning võlgnevuse andmeid on lubatud avaldada maksimaalselt 3 aasta jooksul kohustuse rikkumise lõppemisest.

Lammas 12.10.2011 16:09 (13 aastat tagasi)

no aga loe seda eraõigusliku lahendit veel. Toon välja kohad: 1.Aegumine võimaldab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 alusel küll keelduda kohustuse täitmisest, kuid ei tee kohustuse rikkumist olematuks. 2.Seetõttu nõustub kohus kostjaga järelduses, et kohustuse rikkumine lõpeb täitmisega vm kohustuse lõppemise alusega. Kohustuse lõppemise alused on märgitud VÕS § 186, kus aegumine puudub.

A 12.10.2011 16:45 (13 aastat tagasi)

Nõus, nõude aegumine ei muuda varasemat kohustuse rikkumist olematuks. Samas tekib aegumisega seaduslik alus täitmisest keeldumiseks. Seega peale aegumistähtaja saabumist on lubatud kohustust mitte täita. Tegevus, mis on ühe seaduse järgi lubatud, ei saa olla õiguskorra ühtsuse põhimõttest tulenevalt olla samaaegselt õigusvastane teise seaduse järgi, seega peaks nõude täitmatajätmise käsitlemine kohustuse rikkumisena olema peale aegumistähtaja saabumist välistatud. Täiesti nõus ka sellega kohustus ise tulenevalt VÕS § 186 ei lõpe. Samas eeltoodud põhjendustest tulenevalt aga ei ole alust käsitleda aegunud kohustuse mittetäitmist kohustuse rikkumisena.

Lammas 12.10.2011 17:14 (13 aastat tagasi)

vt VÕS § 4 Mittetäielik kohustus

Härg 12.10.2011 17:53 (13 aastat tagasi)

Kohustuse rikkumine ei olegi alati ja tingimusteta õigusvastane (vt ka VÕS §-s 100 sätestatud definitsioon), ehkki enamasti lepingurikkumine seda muidugi on. Aegunud nõude täitmata jätmist ei saa tõesti käsitada õigusvastase käitumisena, ent see ei tähenda, et tegemist ei oleks (endiselt) lepingulise kohustuse rikkumisena.

Härg 12.10.2011 16:11 (13 aastat tagasi)

See tõlgendus ei ole kindlasti õige. Õigus kohustuse täitmisest keelduda ei tähenda seda, et kohustuse rikkumine oleks lõppenud.

Härg 12.10.2011 15:32 (13 aastat tagasi)

Lugesin, aga kahtlen, kas kõrgema astme kohtud selles ettekirjutuses toodud põhjendustega nõustuksid. Isiklikult olen rohkem tsiviilõiguse spetsialist ja osa ettekirjutuses (mis on ilmselt koostatud haldusõiguse spetsialisti poolt) toodud põhjendusi on minu jaoks kehtivate tsiviilõiguse normide valguses pisut kummastavad. Teema on lõpuni läbi vaidlemata ja mõni selleteemaline vaidlus võiks Riigikohtusse jõuda. Olen põhimõtteliselt nõus, et päris igavesti ei peaks tõesti maksehäire avaldamist lubama, samas see 13-aastane tähtaeg tundub pehmelt öeldes meelevaldsena, aegumistähtaeg võib ju ka olla vahepeal katkenud või peatunud.

Teemade kronoloogia

andmete kustutamine krediidivõimelisuse hindamise registritest