käenduslepingu tühisus

kuku 21.12.2011 11:50 (13 aastat tagasi)

Tere, Poolvend võttis kunagi õppelaenu. Mina ja ema olime käendajad (mina 30 000 eeki ulatuses, ema kogu summale, mis oli ca 50 000 kokku). Kuna mina ei tahtnud üldse käendajaks hakata, aga pangas oli ikka tal kellegi allkirja vaja, siis jäin lõpuks poolvägisi nõusse ära ning andsin allkirja. Pank soovis ka minu sissetulekute kinnituseks poole aasta kontoväljavõtteid. Kuna mul puudus sel hetkel hansapangas konto,siis pidin võtma selle Seb pangast, kuhu laekus mu lastetoetus. Muud sissetulekut mul polnud. Samaaegselt pidin tasuma ka enda õppelaenu, niiet lõppkokkuvõtte olin ma miinuses ja elasin oma elukaaslase toetusel. Kuidagi aga juhtus nii, et ma ei saanud kontoväljavõtet õigel ajal kätte, ja kiirustades tehti minu käendusleping ilma nõutud kontoväljavõteteta ära. Lubasin selle hiljem viia, aga unustasin ja nii ta jäi. Nüüd nõuab pank minu käest laenu tagastamist, kuna poolvend pesitseb kuskil välismaal, emal on muude võlgnevuste pärast kohtutäitur peal ja temalt pole midagi võtta. Küsimus: kas see käendusleping üldse kehtib, kuna on sõlmitud puudulikult – ilma kontoväljavõtteta, mis näitaks kas ma üldse olen maksejõuline.

A 21.12.2011 13:39 (13 aastat tagasi)

Käendusleping ikka kehtib. Põhimõtteliselt ei küsitagi käendajalt üldjuhul pangaväljavõtet. Käenduslepingu puhul oleks tühisusest alust rääkida eelkõige üksnes siis, kui lepingus puuduks vastutuse piirsumma. Muudel juhtudel saaks taotleda lepingu tühistamist, juhul kui tehing on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Vastavat avaldust tehingu teisele poolele on võimalik aga esitada tehingu teisele poolele üksnes 6 kuu jooksul kas eksimusest või pettusest teadasaamisest või ähvarduse või vägivalla mõju lõppemisest.

B 24.12.2011 12:48 (13 aastat tagasi)

Olen nõus eelmise kommentaariga, et käendusleping on kehtiv, kuid kaldun arvama, et kohtu kaudu võib nõuda lepingu tühisuse tuvastamist tuginedes TsÜS § 83. Näide kohtupraktikast: http://www.kohus.ee/kohtulahendid/temp/2-09-39230.pdf.pdf

kuku 28.12.2011 12:45 (13 aastat tagasi)

Tänan. Kas saaks töötava lingi, see kahjuks ei avane. Kardan, et asi lähebki kohtusse, kuna ma ei ole nõus seda tasuma. Leian, et see allkiri polnud vabatahtlik, poolvend on hea manipuleerija ja kuidagi rääkis mu ära, et seda allkirja saada. Andis lubadusi, et niikuinii ei pea ma seda maksma jne.

mh 28.12.2011 14:00 (13 aastat tagasi)

sina võid ju leida, et allkiri polnud vabatahtlik, aga kui sa siiski ise selle pangas kirjutasid ja keegi sul püstoliga selja taga ei seisnud, siis vaevalt sul seda allkirja vaidlustada õnnestub. Küllalt tõenäoline, et kohus sinult selle ikkagi välja mõistab. Mida su vend sulle rääkis ja lubas ei oma küll tähtsust.

R 5.01.2012 01:18 (13 aastat tagasi)

Tarbijakäenduslepingu (st eeldusel, et oled sõlminud lepingu füüsilise isikuna) puhul on eelkõige olulisemad lepingu vorm ja käendaja vastutuse maksimusmsumma. Seega, tarbijakäendusleping peab olema sõlmitud kirjalikult ja sa pead teadma oma vastutuse n-ö piirmäära (30 000 krooni ilmselt). Lepingus võib olla ka säte, et enne sinu käest millegi nõudmist peab pank seda nõudma põhivõlgniku käest - sel juhul ei oleks alust kohe sinult midagi nõuda. Oma allkirjaga lepingul oled sa selle sõlmimise hetkel kinnitanud oma tahed leping seal toodud tingimustel sõlmida. Vastuväited nagu ei oleks sa tegelikult tahtnud seda teha ei oleks kohtu poolt ilmselt usutavad. Peale selle pank ilmselt ei sundinud sind pettusega lepingule allkirja andma. Samuti, kui lepinguga just ei ole ette nähtud teisiti, ei ole mingi pangakonto väljavõte lepingu kohustuslik osa - lisaks võib olla hoopis tegemist ka sinupoolse lepingu rikkumisega, kui sa kohustusid selle pangale viima ja tegelikult seda ei teinud. Käendusleping võib samas küll olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega, see tuleks aga iga juhtumi puhul eraldi analüüsida. Käenduslepingu ülesütlemine antud juhul ilmselt ei aita (sa võid selle igal hetkel avaldusega üles öelda), kuivõrd enne selle ülesütlemist tekkinud kohustused (sh põhivõla, viivise, leppetrahvi jms) jäävad püsima. Panga nõue võib samas olla aegunud (ehk nõue küll kehtib, aga sa ei pea seda täitma, kui ei taha) - seda juhul kui sinu poolvend pidi raha pangale tagasi maksma teatud ajahetkel, raha aga siis ei maksnud ja sellest hetkest on möödas vähemalt 3 aastat. Teisisõnu pank peab sinu vastu pöörduma kohtusse hiljemalt kolme aasta jooksul arvates sinu poolvenna võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest. Teadma küll lepingut ja teisi asjaolusi täpsemalt, võib arvata, et ilmselt pead kuni 30 000 krooni väärtuses pangale raha maksma. Samas, kui su poolvend on mingi raha ära maksunud, järelejäänud põhivõla (ilma viivise, leppetrahvideta jne) tasumata summa on alla 30 000 krooni ja pank ei ole sulle poolvenna makseraskustest teatanud, siis oleks ehk alust nõuda tagasimakstava summa vähendamist. Samas, kui sa aga poolvenna eest kohustuse 30 000 krooni ulatuses täidad, tekib sinu poolvenna suhtes tagasinõudeõigus (s.o tema peab sulle selle raha tagasi maksma). Selle nõude saad Eestis maksma panna ja hilisema võimaliku soodsa kohtuotsuse välismaal maksma panna - seda muidugi juhul, kui sa tahad poolvenna vastu kohtusse minna. Ülalesitatud kohtulahendiga tutvumiseks kasuta linki: http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx ja otsi kohtulahendit nr 2-09-39230.

Võhik 5.01.2012 15:12 (13 aastat tagasi)

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/enneolematu-tunga-saanud-klient-voitis-kohtus-swedbanki.d?id=63303498 Kohus tühistas käenduslepingu, mille alusel Swedbank kliendilt võlga sisse nõudis. Kuna sul ka tollel hetkel ületasid kohustused tulusid ..

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.