võimalikud piirangud kinnisasja käsutamisele

luige 15.01.2012 18:45 (13 aastat tagasi)

Kas uus omanik, kes sai kinkelepinguga oma emalt maja, saab seda müüa kui rahvastiku registri järgi on sinna sisse kirjutatud eelmise omaniku poeg. Poeg ei oma kaasomandit, aga on selle maja ehitanud. Kas pojal on seaduslikke õigusi majas elamiseks?

CD 15.01.2012 19:12 (13 aastat tagasi)

Saab küll müüa.

no 15.01.2012 22:28 (13 aastat tagasi)

ainult sissekirjutus ei anna kellelegi mingit õigust kinnisvarale.

Ats 15.01.2012 22:50 (13 aastat tagasi)

Ei ole sellist asja nagu "sissekirjutus". On rahvastikuregistri kanne elukoha kohta. Lihtsalt informatiivne kirje.

sirje 16.01.2012 09:07 (13 aastat tagasi)

Saad küll müüa, kuid pöördu kohaliku omavalituse poole ja kirjuta avaldus eelmise omaniku poja rahvastikuregistri andmete muutmiseks. Rahvastikuregistri seadus sätestab: § 46. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmine omaniku õigustatud nõudmisel või kohtulahendi alusel [RT I 2009, 30, 177 - jõust. 01.07.2010] (1) Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui: 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. (2) Elukoha andmete muutmise taotlemisel kinnitab ruumi omanik allkirjaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolusid. (3) Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus teeb ruumi omaniku taotluse selle saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul isikule posti teel teatavaks rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil ja avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg. (4) Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus ei rahulda ruumi omaniku taotlust, kui: 1) isik taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldamisest arvates ühe kuu jooksul tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukohana; 2) isiku ja omaniku vahel on pooleli kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle. (5) Omaniku ja isiku vaidlus kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras või üürivaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras. Jõustunud üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtulahend kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on aluseks kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris. [RT I 2009, 30, 177 - jõust. 01.07.2010] (6) Jõustunud kohtulahendi alusel, millega isik kaotab või saab õiguse kasutada ruumi elukohana, muudetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid. Kui isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana, säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress valla või linna ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega. [RT I 2009, 30, 177 - jõust. 01.07.2010]

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.