Teemade kronoloogia
kinnisasja müügilepingu ese: päraldised ja sisustus (2)
õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral (2)
korraldatud jäätmeveo lepingust loobumine (3)
kinkelepingust taganemine pärast täitmist (4)
avaliku teenistuse seaduse reform ja võimalik koondamine (3)
tsiviilkohtupidamise menetlustähtajad seoses ekspertiisidega (0)
kinkelepingust taganemine pärast täitmist
Küsija 1.03.2012 22:13 (13 aastat tagasi)
Kas maja kinkimisel saab kinkelepingusse lisada punkti, et kinkija elab majas kuni surmani? Saan aru, et kui kinkija peaks aasta jooksul peale kinkimist surema, siis läheb tegelikult maja automaatselt pärijatele, nii et mingit kindlust aasta jooksul peale lepingu tegemist tegelikult ei olegi? Ning ka hiljem saab kinkija tegelikult ikkagi lepingust taganeda - mitte küll niisama lihtsalt, kuid see on võimalik. Kas siis kingisaajal on üldse kindlust end tõelise omanikuna tunda ning kinki investeerida? Kas poleks kindlam lihtsalt vara ümber kirjutada (klausliga, et endine omanik elab kinnisvaral surmani)?
haider 2.03.2012 08:43 (13 aastat tagasi)
sellist asja, nagu "ümber kirjutamine" - ei ole olemas! On olemas kas kinkimine või ost/müük. Kuna mõlemad toimingud tehakse notari juures, siis saab notar lepingusse panna igasuguseid piiranguid, ka võimaluse kinkijal elada kuni oma surmani selles majas. Kingituse tagasivõtmine pole sugugi nii lihtne - seda saab taotleda alles siis kui kingi saaja on näidanud üles sügavat lugupidamatust kinkija suhtes 1 a jooksul. Kusjuures seda peab ka tõestama, mitte lihtsalt ütlema et oli lugupidamatu ja tahan tagasi. Aga kui on kahtlus, et võite olla lugupidmaatu kinkija suhtes, siis koguge aga kviitungeid - nii saate tõestada kui palju te olete majasse investeerinud ja vajadusel kui selline vaidlus tekib, need tagasi nõuda.
Vastaja 2.03.2012 08:57 (13 aastat tagasi)
Kust kohast sa küll võtad, et kui kinkija sureb ühe aasta jooksul, läheb kingitud asi pärandvara hulka? See on täielik jaburus. Jah, kinke korral võib kinkija tegelikult alati (mitt vaid 1 aasta jooksul pärast kinget) kinkest taganeda, kui ta leiab, et kingisaaja on tema suhtes ilmutanud jämedat tänamatust. Tänamatuse ilmnemisel peab kinkija ühe aasta jooksul esitama taganemise avalduse, tänamatus ise võib aga ilmneda kasvõi 20 aastat pärast kinget. Seega jah, kinkeleping polegi präis tavaline leping. Kingisaaja peab pärast kinke saamist piltlikult öeldes nööri mööda käima ning lootma, et kingisaaja ümber ei mõtle. Seega, kui tahad kindlustunnet, siis tee tööd, näe vaeva ja osta omale ise oma raha eest kinnisvara. Kui tahad asja niisama tasuta kätte saada, peadki arvestama eelpool kirjeldatud riskidega.
Küsija 2.03.2012 15:09 (13 aastat tagasi)
Kuid juhul kui omanik müüks vara sümboolse summa eest, siis ka sellisel juhul oleksid riskid palju väiksemad kui kinkelepingu puhul?
??? 2.03.2012 16:45 (13 aastat tagasi)
Iga lepingu puhul on omad riskid. Poe või nahast välja, riskid on ikka. PS Näilik tehing (kui sõlmitakse müügileping "aga kui müüks vara sübmoolse summa eest", et varjata tegelikult toimuvat kinget) on tühine. Riskide minimeerimiseks tuleb skeemitamise asemel lihtsalt aus olla, nii on riske kõige vähem. PS julgen väita, et 90% juhtudel ei tagane kinkijad kinkelepingust - selle tingimuseks on, et kinkijad on tõesti ise soovinud oma vara ära anda, mitte et igasugu küsijad on neile selleks eelnevalt kõva veenmist (ajupesu) teinud ja taevamannat kokku lubanud ja teisi kinkija lähedasi mustanud.