ühis- ja lahusvara eristamine

Lahutatud 2.03.2012 15:13 (13 aastat tagasi)

Abielu on lahutatud kohtulikult aastal 1994. Tollaste seaduste kohaselt oleks asjatoimetused pidanud käima selliselt, et peale kohtuotsuse jõustumist oleks pidanud peale lahutust pöörduma Perekonnaseisuameti poole ja sealt saama dokumendi lahutuse jõustumise kohta. Seda paraku tol ajal ei tehtud - polnud vajadust. Vajadus tekkis 2007. aastal, mil "Õnnepalees" selgus, et üks avalduse esitajatest ON endiselt abielus. Kiirelt sai riigilõiv tasutud ja vajalik dokument hangitud. Asja tuum ilmnes aga nüüd, kui tekkis soov 1996. aastal soetatud ja 2000 kinnistatud korterit oli vaja müüa. Kehtivast Perekonnaseadusest (01.07.2010) ilmneb, et abielu oli endiselt jõus korteri soetamise hetkel ja kohtulikult lahutatud abikaasadel on see korter seaduse kohaselt ühisomand. Korteri müügiks peab olema lahutatud abikaasa nõusolek, paraku pole seda nõusolekut võimalik saada, sest üks osapooltest on ammu Eestist lahkunud ja välisriigis vähemalt korra enne 2007. aastat uuesti abiellunud. Mida peaks tegema, et korter, milles üks kunagise abielu osapooltest pole vähemalt 18 aastat käinud, võib olla pole Eestiski käinud, saaks teise osapoole ainuomandisse?

Ats 2.03.2012 16:55 (13 aastat tagasi)

Loen sellist teksti ja pööritan silmi. Väidan, et kohtuotsus jõustus alati sõltumata sellest kas pärast tuli kuhugi pöörduda või mitte. Seega, lahutatud oled 1994. aastast ja kõik hilisemad registrikanded abielu teemal ei kajasta tegelikkust. Järelikult on kogu pärast 1994. aastat soetatud vara sinu lahusvara. Ja see mida sa kehtiva perekonnaseaduse kohta väidad ("abielu oli endiselt jõus korteri soetamise hetkel ja kohtulikult lahutatud abikaasadel on see korter seaduse kohaselt ühisomand") tundub mulle täielik jamps. Ja tahaks teada, kes sinult nõuab eksabikaasa nõusolekut. Kas notar? Siis näita talle 1994. a. kohtuotsust, edasi peaks ta ise aru saama.

Lahutatud 2.03.2012 17:23 (13 aastat tagasi)

Tänud vastuse eest, konks on selles, et praegu kehtiv seadus ütleb paraku niiviisi: "§ 217. Abielu lõppemise aeg Kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne 1995. aasta 1. jaanuari, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses." :(

reet 2.03.2012 17:41 (13 aastat tagasi)

sul on võimalik kohtu kaudu taotleda korteri kuulutamist sinu lahusvaraks. esitad dokumendid lahutuse kohta, korteri ostu-müügi ja kinnistamise dokumendid jms. Peaksid pöörduma advokaadi poole et teada mida selleks vaja. Endal oli sama lugu ja surnud exabikaas a elukaaslane kippus mu korteri kallale ja sealt oma laste osasid nõudma.

raiN 2.03.2012 18:29 (13 aastat tagasi)

Kulla reet, ei ole sellist asja nagu millegi "kuulutamine" kellegi omaks. Kui sa juriidilist nõu anda ei oska, siis parem ära anna. Hea nõu küll - "mine kohtusse". Aga kas sa kohtumenetluse kulusid tead? Ja seda et kaotaja maksab menetluskulud? Ja milleks üldse kohtusse minna kui lahusvara on ja jääb lahusvaraks algusest peale? Loe, mida Ats selle kohta kirjutas.

reet 3.03.2012 05:54 (13 aastat tagasi)

sry, tõesti ei mäleta kuidas asi täpselt käis, kuidas olid täpsed terminid - mul esindaja ajas neid asju ja ei läinudki nii väga kalliks. Tuli lihtdsalt dokumentidega ära tõestada, mis mingil ajal toimus ja kes millegi eest tasund, hooldanud oli.- tahtsin lihtsalt öelda, et võimatu see pole

Ats 2.03.2012 17:31 (13 aastat tagasi)

Siin on veel üks konks - tollal, isegi olles veel abielus, lõppes n.n. ühisvararežiim sellest hetkest mil lõppesid abielusuhted. Teisisõnu: isegi veel abielus olles oli võimalik juba soetada lahusvara. Seega, küsimus ei ole mitte selles, kas olid või ei olnud abielus, vaid selles, kas pärast 1994. aastat soetatud vara on lahusvara.

qqq 5.03.2012 14:29 (13 aastat tagasi)

Nii on. Atsi kommentaarile lisaks niipalju, et ilmselt on küsijal olemasolevas kohtuotsuses kohtu poolt tuvastatud asjaoludena must-valgelt kirjas poolte abieluliste suhete lõppemine. Selliselt kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja Atsi poolt varasemaltki viidatud PkS sätted ei anna notarile võimalust kahelda selles, et tegemist on ikka lahusvaraga. Ühtlasi tähendab see ka seda, et kohtu või advokaadi poole pöördumiseks igasugune vajadus puudub

Reet 2.03.2012 18:43 (13 aastat tagasi)

[asjatundmatu nõuanne, kustatud Juura.ee portaali poolt]

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.