täitmisele pööratud parkimise viivitasu otsus

raiN 25.04.2012 12:21 (13 aastat tagasi)

Kui tegemist kohtutäituriga, siis millal asi jõudis läbi kohtu käia? Ei ole olemas 'parkmistrahvi'. Kas tegemist on parkimise viivistasu otsusega või nn parkimise leppetrahviga? Või hoopistükkis väärteoga (keelatud kohta parkimine)?

Elli 25.04.2012 12:51 (13 aastat tagasi)

Tere, Jah, väljendasin valesti. Tegemist siis viivistasu otsusega.

Riukalik Jurist 25.04.2012 17:13 (13 aastat tagasi)

Maksukorralduse seaduse § 132 lg 1 4. lause kohaselt on muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumine katkeb maksukorralduse seaduse § 132 lg 4 sätestatud korras, muu hulgas maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamisel. Lähtuvalt TMS § 48 lg 1 ja § 50 lg 1 kuulub täitemenetluse lõpetamine ka sellisel juhul kohtutäituri pädevusse, kes hindab täitemenetluse lõpetamise aluste esinemist (TMS § 48).

Riukalik Jurist 25.04.2012 17:16 (13 aastat tagasi)

Nüüd võtke ette MKS ja vaadake järele, kuidas tuleb viivistasu otsus kätte toimetada. Kindlasti ei saa seda teha füüsilise isiku puhul lihtkirjaga. Seega ehitage kaitse üles selliselt, et viivistasu otsust ei ole MKS-i nõuete kohaselt kätte toimetatud. Silmas pidades MKS-i järgset aegumistähtaega.

Elli 25.04.2012 19:13 (13 aastat tagasi)

Tänan! Auto on liisingus ja ettevõtte nimel. Te mainite, et füüsilise isiku puhul seda ei saa teha lihtkirjaga, kas saan aru, et juriidilise isiku puhul on see lubatud?

raiN 25.04.2012 20:15 (13 aastat tagasi)

Ma ei saa aru, kuidas seostub MKS parkimise viivistasu otsusega? "R" jurist, kas sa ei pane mitte pada?

.-.-.- 26.04.2012 09:24 (13 aastat tagasi)

Kohalike maksude seadus § 14/1 lg 2: parkimistasu määramine ja sissenõudmine toimub liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Parkimistasu suhtes kohaldatakse maksukorralduse seadust liiklusseaduses sätestatud ulatuses.

Riukalik Jurist 26.04.2012 14:38 (13 aastat tagasi)

Ei aja pada. Viivistasu otsus tuleb kätte toimetada vastavalt MKS-is sätestatule (§52 ja edasi). Vaidluse puhul on võimatu tõendada aga seda, et lihtkiri on saadetud. Seega peaks saadetama viivistasu otsused tähitud kirjaga või toimetatama kätte allkirja vastu. Kuni seda ei tehta, on kerge väita, et otsust ei ole üldse kätte saadud. Kui lisaks on üle lastud ka MKS §132 lg 4 toodud tähtaeg, siis viivistasu sisse nõuda ei saa. Üks tüütu, aga põhimõtteliselt toimiv skeem on veel selline, et kui täitur arvelt viivistasu ja oma tasu maha võtab ja nõue pole veel MKS-i alusel aegunud, siis ei teegi mitte midagi. Lasete tähtaja üle ja alles siis vaidlustate täituri tegevuse. Reegline on täitur liiga ihne selleks, et saata teile tähitud kiri. Seega ei saada ka tema tõendada, et on täitemenetluse üldse nõuetekohaselt läbi viinud. Põhjendage on viivitust sellega, et ei kasuta internetipanga teenuseid ja avastasite täituri poolt maha võetud summa alles hiljem kui asusite näiteks oma kulusid üle vaatama aasta alguses. Aga üldiselt - parkige parem eramaal ja seda üldse tasuta:-P

Riukalik Jurist 26.04.2012 15:18 (13 aastat tagasi)

Juriidilise isiku puhul on kättetoimetamisel erisus võrreldes füüsilise isikuga (MKS §54 lg6): Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.