Teemade kronoloogia
sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet (1)
omavalitsusüksuse seadusjärgne kohustus korraldada koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist (2)
uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem (20)
sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale (1)
uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem
Rain 3.06.2012 15:27 (13 aastat tagasi)
Poliitikud on oma kõrget palka põhjendanud oma kõrge vastutusega. Leian, et on aeg anda neile võimalus vastutada oma tegude eest. Sooviks leida kedagi, kes annaks pärimisseaduse vastuvõtjad kohtusse, kuna sellega on tekitatud mulle varalist kahju. Kui Eestis ei leidu poliitikutega mitteseotud juriste, siis küsin Galojanilt, kas Londoni kohtud võtavad asja käsile (välismaa kohtu poole pöördumine hakkab populaarseks saama). Probleem ise järgnev: hiljuti suri kaelani võlgades kauge sugulane (3. ... taseme oma vist). Otsesed sugulased ei soovi oma isa võlgasid maksta (mida kuradit?) ja loobusid. Samuti ei soovi tema vanemad ega nende lapsed tema võlgasid maksta. Nüüd siis jõudis järg veel kaugemate sugulasteni. Mis õigusega saavad pärijad loobuda võlgade maksmisest ja lükata need inimeste kaela, kellel polnud õrna aimugi selle laristaja ja elupõletaja olemasolust? Ja ärge tulge mulle ajama ümarat mulli notariga rääkimisest. Ma ei loe iga päev ametlikke teateid, kas keegi äkki määrib mulle oma võlgu kaela ja notari udutamine "pidin teada saama" on samuti kohatu, niisamuti mitmelt põlvkonnalt "loobumise tasu" välja pressimine. Igalt poolt hääletanud poliitikult võiks sisse nõuda 6 kuu töötasu, sellest peaks jaguma nii 200K eurose võla tasumiseks liigkasuvõtvatele pankadele, juristile töötasuks ja preemiaks hea töö eest, kui veidi mullegi. 6 kuu raha peaks olema piisav, et panna praegused ja tulevased sooja koha soovijad kaaluma, kas nad tahavad ikka ka tegelikult vastutama pidavat kohta võtta. Andke siis teada, kas saame koos Eesti demokraatlikumaks muuta.
CD 3.06.2012 16:58 (13 aastat tagasi)
§ 116. Vastuvõtmise ja loobumise pöördumatus (1) Pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. (2) Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. 118. Vastuvõtmise ja loobumise kord (1) Kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. § 119. Loobumise tähtaeg (1) Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. (2) Notar võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.
Rain 4.06.2012 06:19 (13 aastat tagasi)
Olen tutvunud selle seadusega ja leian, et kolmanda osapoole kasuks tehtud seadus ei tohiks kehtida.
rainiga nõus 3.06.2012 17:07 (13 aastat tagasi)
jaa,ka mina pole nõus maksma 3 või 4nda järgu pärijana kellegi nn.sugulase võlgasid ja seeepärast kohtus käima hakata ja veel hullem,et siis oma varast ilma jääda...
CD 3.06.2012 17:13 (13 aastat tagasi)
Sul on seaduslik õigus pärandist loobuda!
Rain 4.06.2012 06:22 (13 aastat tagasi)
Selles probleem ongi, et seaduse järgi ei ole õigus loobuda, kui "oleks pidanud teada saama". Ühel hetkel on "kapid ukse taga" ja nõuavad võlga sisse.
A 4.06.2012 09:11 (13 aastat tagasi)
PärS § 124 lg 2 Isik, kes astub pärandist loobunu asemele, võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, kui selleks oli õigus loobunul. Tähtaega arvestatakse päevast, millal pärandist loobunu asemele astuja loobumisest teada sai. PärS § 168 lg 2 Notar saadab talle teada olevatele pärijatele teate pärimismenetluse algatamise kohta. Notar teavitab ka muid isikuid, kellele on testamendi või pärimislepinguga antud õigusi või pandud kohustusi. Lg 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teated peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pärandaja ees- ja perekonnanimi; 2) pärandaja sünniaeg ning isikukood; 3) pärandaja surma kuupäev ja aasta; 4) pärimistunnistuse tõestamise kavandatav tähtpäev; 5) viide käesolevas seaduses sätestatud tagajärgedele, kui pärija ei anna endast teada enne pärimistunnistuse tõestamist. Seega juhul, kui notar ei ole saatnud pärijale kirjalikku teadet selle kohta, et tema on pärija kuna teised pärima õigustatud isikud on pärandist loobunud, saab pärineja tugineda sellele, et ta antud asjaolust ei teadnud ning ei pidanudki teadma. Erinevalt PärS § 119, arvestatakse vastavalt § 124 lg 2 pärandist loobunu asemel pärijaks astumise puhul tähtaega päevast, millal pärandist loobunu asemele astuja loobumisest teada sai. Seega loobunu asemele astumise puhul omab tähtsust üksnes see, millal pärija antud asjaolust tegelikult teada sai, mitte pidi saama.
Rain 4.06.2012 18:18 (13 aastat tagasi)
Tänud. Pea on vist nii paks õhtuks: sõnad on eestikeelsed ja mingis järjekorras, aga aru ei saa mitte :( Peab vist selle notarile letti lööma.
Rain 4.06.2012 18:20 (13 aastat tagasi)
Katsun hommikul uuesti lugeda ja aru saada.
Rain 5.06.2012 08:34 (13 aastat tagasi)
Kuskohast saab notar aadressi teate saatmiseks? Riik.ee lehe andmete järgi pole keegi (peale minu enda) minu andmeid vaadanud. Peaks nõudma oma andmete kustutamist igasugustest registritest, et vältida selliste "seadusega raha välja petmise" skeemide teket. Kes peaks tahtma võõra võlgasid maksta? Ja "seadus" kasutab siis seda kõigilt sugulastelt raha välja petmiseks. "Mis see 8 EURi sulle ära siis on?". Aga mõtelge, kui paljudelt seda nüüd uue seadusega välja petetakse. Isegi väga kaugetele sugulastele hakataske neid nõudmisi saatma.
A 5.06.2012 08:44 (13 aastat tagasi)
PärS § 169 (1) Kui pärija ei ole teada või tema elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, viib notar läbi pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse. (2) Notar avaldab üleskutse pärija väljaselgitamiseks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Notar võib üleskutse avaldada lisaks ka muus väljaandes. (3) Kui notar ei ole enne pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse läbiviimist avaldanud teadet pärimismenetluse algatamise kohta, avaldab ta üleskutse koos pärimismenetluse algatamise teatega. (4) Kui pärija väljaselgitamise üleskutsemenetlus viiakse läbi pärija suhtes, kelle elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, siis nimetab notar teates lisaks käesoleva seaduse § 168 lõikes 4 nimetatud andmetele ka selle isiku ees- ja perekonnanime ning sünniaja ja isikukoodi, kui need andmed on notarile teada. (5) Pärija isikunime avaldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 168 lõiget 5.
Rain 5.06.2012 09:06 (13 aastat tagasi)
Ehk siis igal juhul on vaja inimeselt see raha kätte saada, kasvõi politseiga taga otsides :) Pigem võiks mõelda välja parema seaduse. Ma saan aru, et seadust, kus kannatajaid pole, ei saa kunagi olema, kuid praegune tehti küll hullemaks (vähemalt minu mätta otsast vaadates ;)).
Rain 6.06.2012 08:56 (13 aastat tagasi)
Kas raha välja pressimise lõpetamise nõudmine on nii rumal mõte, et keegi isegi ei kommenteeri seda? Ükski jurist ei arva, et kogu sugupuult võõra võla maksmisest loobumise eest raha nõudmine on ebaseaduslik?
Nikolai 6.06.2012 10:11 (13 aastat tagasi)
Ma olen nõus, et loobumissüsteem on tehtud pankade huvides ja rahva huvide vastaselt. Ent see küsimus ei ole juristidele, see küsimus on reformierakonnale.
Rain 6.06.2012 10:17 (13 aastat tagasi)
Ei usu, et see küsimus on mingile ühele erakonnale. Pigem mingile kohtusüsteemile. Kas Eesti oma on piisavalt õiglane, seda üritangi siin välja selgitada.
raiN 6.06.2012 10:34 (13 aastat tagasi)
Uus pärimisseadus (mis asendas varasema vastuvõtusüsteemi uue loobumissüsteemiga) on vastu võetud riigikogus. Seal valitsevad teatud parteid. Põhiseaduse § 3 alusel on avaldatud seadused täitmiseks kohustuslikud, kõigile, kaasarvatud kohtutele. Miks peaks küsimus olema adresseeritud kohtutele?
Rain 6.06.2012 11:10 (13 aastat tagasi)
Sest lihtinimesena arvan, et kohtud tegelevad õiguse mõistmisega.
Rain 6.06.2012 11:17 (13 aastat tagasi)
... ja loodan, et juristid juhivad seaduse loojate tähelepanu seadusest tekkinud negatiivsetele pooltele. Või olen valesti aru saanud ja peaks pöörduma kellegi teise poole? Ebaõiglus tekitab seaduse silmis defineeritud "kuritegevust", mitte et ma selle aktiivne pooldaja oleks, aga kui inimene pannakse sundseisu, saavad neist "kriminaalid".
A 6.06.2012 11:24 (13 aastat tagasi)
PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Jõudu:)
Rain 6.06.2012 14:34 (13 aastat tagasi)
Tänu "A"-le sai võla kaelast ära. Nüüd tuleb vaid välja selgitada, kelle poole tuleks pöörduda, et seaduse hammas ei ulatuks võla korral esimesest tasemest kaugemale. Kui muidugi selline raha välja pressimine ei olegi taotluslik.
Rain 9.06.2012 14:15 (13 aastat tagasi)
Ok, alaealiste laste pealt sugulus-sunniraha nõudmine oli viimane piisk minu kannatuste karikas. Kui seadus sülitab minu pihta, sülitan mina vastu. Kui seadusel on minust kama, on ka edaspidi minul seadusest kama. Võite selle foorumi teema kinni panna, enam ma siia ei tule. Kui riigis kehtivad hundiseadused, ei ole ma enam nõus lammas olema. Hüvasti!