Teemade kronoloogia
õppelaenu tagasinõudest loobumine seoses laenusaaja töövõimetusega (3)
kinnisasja mõttelise osa võõrandamine (4)
heade kommete vastased intressid ja sissenõudmistasud (2)
jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine (3)
täitemenetluse lõpetamine enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt (3)
heade kommete vastased intressid ja sissenõudmistasud
Juuksur 6.06.2012 11:21 (13 aastat tagasi)
Tere Sain kohtult makseettepaneku võla tasumiseks juriidilisele isikule, kellega oli mul laenuleping. Küsimus aga selline, et tunnistan põhinõuet, mis on siis laenujääk, ümmarguselt 80 eurot. Küll aga on kõrvalnõuete osas mul vastuväiteid, nimelt on viivised ja intressid arvestatud ligi poole võrra suuremana, kui minu arvestused, kusjuures ei ole tegemist müstilise matemaatikaga. Teiseks on menetluskulud, st ümmarguselt 48 eurot ilmselgelt ebaproportsionaalsed, ligi 61% laenusummast endast. Just siinjuures tekib mul vastuvaidlemissoov, kuna võlausaldaja ei ole teinud absoluutselt pingutusi, et mind kätte saada, olevat saatnud minu vanale elukohale kirja ja kõik, kuigi oli olemas minu e-maili aadress, millele ta viimase perioodi jooksul ka korduvalt reklaami saatis, ilma et oleks saatnud mulle ainsamatki võlateatist viimase infokanali kaudu vms.Samuti pöördusin ka nende teenindusse, kus ei osatud minu võlgnevuse kohta midagi öelda, ainus võimalus olevat avada internetipank, mille avamiseks taheti lisatasusid. Küsimus nüüd niisugune, et kui tunnistan nõuet ainult põhinõude ulatuses, st ei tunnista nõuet menetluskulude osas võlausaldaja passiivsuse tõttu ja kõrvalnõudeid nende väära arvestuse tõttu. Kas siin on mõistlik minna asjaga edasi, nagu aru sain läheb asi automaatselt maakohtusse, kui vastuväite esitan, või jääda passiivseks ja lihtsalt kogu võlg tasuda. Ja veel, kui nüüd kohtus välja tulla väitega, et võlgausaldaja ei ole siinjuures võtnud ette mõistlikke meetmeid võlgniku kättesaamiseks ega teinud muid pingutusi, et võlgnikul oleks võimalik võlg tasuda, kas sellisel juhul oleks kohtus mingisugust võimalust? Nimelt TsÜS ei anna ju ka võlausaldajale võimaluse jääda passiivseks, st õigussuhtes oleks ebareaalne olukord, kus võlgnikul lasuks kohustus leida viisid ja meetmed võlgnevuse tasumiseks. Tänan arvamuste eest
A 6.06.2012 11:40 (13 aastat tagasi)
VÕS § 8 (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Pank ei pea Sind taga ajama. Kui loed oma lepingu läbi, siis on seal punkt, milles sätestatud, et kõik teated edastatakse kirjalikult elukoha aadressil, mille muutumisest on Sul kohustus ka panka informeerida. Viivise ja intressiarvestuse osas ei saa aidata, teadmata asjaolusid. Kuni laenulepingu ülesütlemiseni on võimalik nõuda paralleelselt nii intressi kui viiviseid, peale ülesütlemist üksnes viiviseid. Menetluskulude vähendamise nõue võlausaldaja passiivsusele tuginedes tundub suht perspektiivitu. Kuigi VÕS § 23 lg 2 sätestab, et lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks, ei saa nõuda, et võlausaldaja peaks tundma muret, kuidas võlgnik omad kohustused täita saaks,. Sellekohane initsiatiiv peab ikkagi tulema võlgnikult.
Juuksur 6.06.2012 12:02 (13 aastat tagasi)
VÕSi säte on küll jah üheselt mõistetav, kuid siinjuures tuleks ju ka teleoloogiliselt tõlgendada, nimelt TsÜS ju rõhutab mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet, kui olen võlausaldaja, siis hea usu põhimõttest tulenevalt teen endast oleneva, et võlgnikul oleks ligipääs informatsioonile, kuidas enda võlgnevus likvideerida. Kui nüüd lähemalt rääkida, siis tegu oli krediidilepinguga, mille pank lõpetas ühepoolselt osapoole töökoha kaotusega. Kaardikasko tõttu venis asi aasta edasi ning kui viimane nö hüvitisosa krediidile kanti suleti internetipank ning kontoris öeldi, et võlgnevuse teada saamiseks tuleb internetipank taas avada, mis on muidugi tasuline. Muidugi oli seal vahepeal ka vaidlus seoses, minu arvates, ebaseadusliku tasaarvestamisega, aga see selleks. Neil oli olemas võimalus minuga kolm kuud pärast kaardikasko viimast hüvitamist ja internetipanga sulgemist ühendust võtta kirja teel elukohta, samuti on neil olemas minu e-maili aadress. Siinjuures mul lepingulist elukoha muutmise teavitamise kohustust ei tulene, kuna vastav krediidileping on ühepoolselt lõpetatud. Teiseks olin ma ülejäänud ajast reisil, st liikusin maailmas ringi ilma püsiva elukohata, st mul ei olnud võimalus neile anda elukoha aadressi, kuhu saaksin oodata tähitud kirju vms. Toonitan, et neil oli minu e-maili aadress, kuhu viimase perioodi jooksul saatsid mitmeid reklaame. Tegelikult küsisingi arvamust, teemal mis ulatuses peaks võlausaldaja muret tundma võla täitmisel?