Teemade kronoloogiaelatis (5) sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet (6) |
sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuetTiiu 6.07.2012 01:14 (12 aastat tagasi) Küsin naabrimehe eest, kellel lapsed on küll tänaseks päevaks täisealiseks saanud, aga elatisevõlg jäi. Inimene elas väikses maakohas, kus tööd ei olnud (ei töötanud üle kolme aasta), lõpuks lahkus oma maakohast teise kanti, sai töö, suhteliselt hea palk, üüris korteri. Koos palgaga asus kohtutäitur loomulikult ka elatist välja nõudma. algul jäi kätte naabrimehel miinumumpalk, sellest talle piisas - peamine, et katus pea kohal ja söök kapis, saabki ükskord võla kaelast ära. Mõned kuud tagasi hakkas, aga kohtutäitur võtma ka pool miinumpalgast - selleks on tal ka seaduslik õigus. Aga nüüd on inimene kokku vajumas, alles jäävast summast ei suuda enam üürigi tasuda. Muid võlgasid pole ja seni oli korralik üürimaksja ka. Üritas rääkida oma eksabikaasaga, aga tema keeldub igasugustest võimalusest kokkuleppimiseks. Arvestades, et palk on 500-600 eurot ja allesjäänud elatise võlg kuskil 1500 eurot, kas tõesti pole midagi teha, et inimesel jääks miinimumgi kätte. naabrimees on korra juba oma elule käega löönud, on kahtlus, et lööb uuesti. Pesapuu 6.07.2012 11:09 (12 aastat tagasi) Teie jutust selgub: 1. lapsed, kellele ta pidi kunagi maksma elatistoetust, on nüüdseks juba täiskasvanud; 2. naabrimees töötab ja on kogu töötamise ja samuti viimasel parioodil maksnud ja maksab KOGU AEG ilma tõrgeteta kohusetundlikult kunagi tekkinud elatisnõude võlga. Kui on nii, siis kohtutäitur rikub Täitemenetluse seadust, mis ütleb: § 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. (1`1) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. [RT I, 14.03.2011, 1- jõust. 24.03.2011] Kuna Teie naabrimehe lapsed ei ole enam lapsed, vaid täiskasvanud ja kui Teie naabrimees on oma kohust VÕLA suhtes täitnud kuni selle kirjani kohusetundlikult, siis pole kohtutäituril mingit alust hakata röövima naabrimehe seadusega kehtestatud palga alammäärast 50%. See ei ole enam elatisnõue vaid elatisnõudest tekkinud võlg, mida naabrimees maksab kohusetundlikult tagantjärele täiskasvanud lastele. Naabrimehel on õigus nõuda kohtutäiturilt dokumenteeritud ja põhistatud selgitust kohtutäituri vastava tegevuse kohta. Kui selline asi juhtuks minuga, siis ma teeksin kohtutäiturile uue avalduse (kui muidugi enne on ikka avaldus tehtud), et vabastada sissetuleku osa seadusest tulenevalt kehtiva palga alammäära suuruses sissenõude täitmisest. Kui see ei aita, siis on naabrimehel õigus kaevata kohtutäituri tegevuse peale järgides vastavalt TMS § 217, 218. Kõik avaldused ja kaebused tehku kirjalikult. Ühtegi suulist nõuet või korraldust mitte täita, vaid nõuda, et kõik oleks ka talle kirjalikult esitatud. Kui kõik on nii, nagu Te kirjutasite, siis juhul, kui täitur ei nõustu kaebusega võite kohtusse pöörduda ja kui Teil on vahekenegi suuga jurist kaasatud abiks, siis Te võidate. ALATI on nii ühel, kui teisel poolel õigus vaidlustada tema vastu tehtud otsus või tegevus. Pats 6.07.2012 19:58 (12 aastat tagasi) Teha kohtule avaldus täitemenetluse seadustiku § 45 alusel- nõude ajatamiseks s.t paluda kohtult maksegraafikut ja konto vabastamist aresti alt. Pesapuu 9.07.2012 11:02 (12 aastat tagasi) See on tõesti selles olukorras väga hea lahendus, kuid, kasutades foorumi, küsin: kas mitte pole nii, et Eesti seaduste järgi tuleb enne kohtu poole pöördumist teha kõik endast olenev, et saada kokkuleppele kohtutäituri ja võlausaldajaga ja siis, kui läbirääkimised on tulutud, minna kohtuteed koos vastavate tõenditega? Lugupidamisega, R.R. A 9.07.2012 15:06 (12 aastat tagasi) Taoline kord kehtib võlgade ümberkujundamise menetluses vastavalt võlakaitse ja võlgade ümberkujundamise seadusele. TMS § 45 sätestatud ajatamine on iseseisev, otse TMS-st tulenev võimalus. Pesapuu 10.07.2012 12:56 (12 aastat tagasi) Tänud! Tiiu 10.07.2012 15:54 (12 aastat tagasi) Tänan vastamast. Millised dokumendid tuleb kohtule esitada? Ja kui palju tuleb tasuda riigilõivu? |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |