sissetuleku arestimine täitemenetluses

Maarika 2.08.2012 13:53 (12 aastat tagasi)

vahetasin töökohta ja eelmine tööandja teatas, et kuna minu 290 eurot arestitud pangakontol on täis sel kuul,peab ta ülejäänud lõpurahad kandma kohtutäiturile... kas aga asja mõte polegi see, et täitur arestib konto ja võtab ise nii palju kui ta saab võtta? kas tööandjal on õigus kanda otse täiturile mu raha....mulle nagu tundub, et kõik peaks käima siiski läbi minu pangakonto, hetkel ei kajastu see aga kuidagi ka võlasummas, mis ei ole vähenenud.

Pats 2.08.2012 18:58 (12 aastat tagasi)

Kui tööandjale saadetakse akt, siis peab ta raha kinni ja kannab selle ise täiturile. Mõtle nt olukorrale, kui su palk ei laekuks sinu arvele- siis ju ei laekukski võla katteks midagi täiturile. Pangas summa ei vähenenud, kuna pank seda laekumist ei näe. Täitur saab pangas olevat nõude jääki ise muuta, kui mujalt laekub ka võla katteks.

Maarika 2.08.2012 19:12 (12 aastat tagasi)

uurisin asja lähemalt ja tuleb välja, et kohtutäitur polnud juba novembrist saadik pangale teada andnud, et talle on ka midagi laekunud, kui niipidi mõelda siis saab ju niimoodi võtta täpselt selliseid summasid nagu täitur ise tahab, hiljem tagasi ei kanna keegi midagi, mis raipe käes, see raipe oma. Point ongi selles, et täitur on näinud pika aja jooksul, et palk laekub iga kuu panka ja sellepärast ei saagi ma aru, miks mulle ei laekunud info, et ka tööandjal on palutud mu töötasu kinnipidada

lucia 3.08.2012 13:34 (12 aastat tagasi)

kindlasti pöörduge kirjalikult täituri poole ja küsige selgitust. Telefonijutt ei loe midagi, ainult kirjalik pöördumine (meili teel või tähitud kirjaga, siis ei saa valetada ka et pole kätte saanud vms). Täituril on kohustus 30 päeva jooksul kirjale vastata ning taodelge kirjas et pangakontol korrigeeritaks arestitud summat. See on viimasel ajal massiline tööstiil et saadetakse areste juba lõpetatatud toimikute eest, võetakse raha rohkem jne. Loomulikult on eksimine inimlik ja eks täiturid ka eksivad aga millegipärast igasugused eksimised käivad ikka enda kasuks. Kui on võla katteks võetud rohkem raha (see tekib tavaliselt just siis kui raha saadakse nii tööandjalt kui pangakontolt) siis on täituril kohustus 10 päeva jooksul rohkemsaadud raha tagastada. Siin aga toimib jälle selline tore trikk et kui ise ei tea et midagi pead tagasi saama ja ei küsi siis sumbub asi vaikselt kuhugi ära. Endal on ka praegu olukord kus tööandjalt igal kuul on osa palgast läinud täiturile aga pangakontol arestitud summa ei vähene ja ligi 1000€ rohkem miinuses kui tegelik võlajääk. Ise saan paari kuuga võla kustustatud, Teile jõudu ja edu!

lucia 3.08.2012 13:39 (12 aastat tagasi)

vabandan teemaalgataja ees, minu vastus oli mõeldud teise teemasse aga kogemata postitasin siia:) Osa juttu seega teemast mööda. Aga iga kuu kohta peab kätte jääma miinimumpalk, täävahetus või mitte. Tööandjal on mitte õigus vaid kohustus kanda palgas osa täiturile kui arestimisakt on tööandjale saadetud.

Maarika 3.08.2012 13:42 (12 aastat tagasi)

Tänan heade soovide eest, ka endal on paari kuuga asi lõpetatud. Saan aru, et kui oled võlgnik,ega sa siis enam inimene ei ole aga sellegipoolest võiksid täiturid ka teatada, et ka tööandja peab neile raha kandma, eriti kui see muudatus tuleb järsku, mitte ei olnud pangakonto arestimisest alates. Kahjuks tundub tõesti, et täiturid "unustavad" asju liiga tihti oma kasuks lootuses, et inimene ei aja näpuga järge palju ja kuhu tema raha läinud on, hiljem kui avastad, et oled rohkem maksnud kui peaks hakkab pihta pesuehtne bürokraatia ja sa pead kerjama oma raha tagasi. Kui keegi veel seda teemat loeb ja samas olukorras on, siis soovin kõigile jõudu ja loodan, et eesti inimesed kiirelt sellest jamast välja saavad (minule tekitas selle jama nn masu ja töötuse periood) ja täiturid nälga jääks:)

Pats 3.08.2012 19:48 (12 aastat tagasi)

See on küll veider arusaam, et kui täiturile rohkem laekub, siis see summa kuskile ära kaob... Isegi avaldust ei pea tegema, raha kantakse võlgnikule tagasi.

lucia 4.08.2012 12:34 (12 aastat tagasi)

ei ole mitte veider arusaam vaid kahjuks küllaltki sage nähtus, isegi võlanõustajad-juristid rõhutavad et mõlemad osapooled peavad enda eest aktiivselt seisma ja teist osapoolt kontrollima. Mis te arvate, miks on ligi 65% Eesti kohtutäituritest distsiplinaarkorras karistatud? Mitte vales kohas üle tänava minemise või avalikus kohas sülitamise eest, vaid ametialaste rikkumiste, sealhulgas raha ja ametipositsiooni kuritarvituste eest! Ka pole üks ega kaks juhust kus täitur on ametist tagandatud samadel põhjustel vaid neid on rohkem, kõik selline info ei jõua avalikkuseni aga ainuüksi selle põhjal mis jõuab võib mõistusega inimene järeldused teha. Siia ei saa kirja panna konkreetseid nimesid ja juhtumeid kuna tsensuur töötab korralikult ja need kaovad siit aga võite uskuda et tean juhuseid kus asjad läheksid mitte distsiplinaar- vaid kriminaalmenetlusse.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.