Teemade kronoloogia
tõendid tsiviilkohtumenetluses (arstlik ekspertiis) (1)
jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine (4)
ühise hooldusõiguse teostamine (4)
ühise hooldusõiguse teostamine
einar 14.10.2012 21:00 (12 aastat tagasi)
Teema selline ,et läksime lahku(vabaabielu), ema viis lapse kohe enda juurde(1,5 kuud tagasi). Meil peaks ju seaduse järgi olema ühine hooldusõigus ja võrdne kohustus lapse kasvatamisel. Nädalavahetuseti on laps minu juures, soovin ka pühad ja koolivaheajad last enda juurde võtta ja osaleda tema kasvatamisel. Kuid nüüd selline asi,et ema nõuab igakuist raha lapsele maksegraafiku alusel,kus oleks fikseeritud ka makse kuupäevad.(Lasteaiamaksu maksan mina,on saanud üle 1000 eur. raha ja talvepuud.) Küsimus ongi selline,et kas ma pean sellisel juhul elatist maksma, kui teostame võrdselt lapse hooldusõigust ja kui ma nüüd maksma hakkan,kas siis annan ma de fakto emale ainuhooldusõiguse?
??? 14.10.2012 21:18 (12 aastat tagasi)
Elastise maksmine või mittemaksmine ei reguleeri ega muuda kuidagi lapse vara ja isikuhooldusõigust. Last eraldi kasvaval vanemal on loomulikult õigus nõuda teiselt vanemalt lapse kasvatamiseks elatist. Kui sina leiad, et panustad lapse kasvatusse juba niigi piisavalt, siis on sul omakorda õigus teisele vanemale oma seisukohad teatavaks teha ning keelduda vabatahlikult elatist maksmast. Kui te omavahel kokkuleppele ei jõua, lahendab vaidluse kohus.
raiN 14.10.2012 21:37 (12 aastat tagasi)
"Last eraldi kasvaval vanemal on loomulikult õigus nõuda teiselt vanemalt lapse kasvatamiseks elatist." > Kust see kategooriline väide tuleneb? Kas viskad ka järsku mõne paragrahvi?
Helen 17.10.2012 11:35 (12 aastat tagasi)
Perekonnaseadus § 100. Ülalpidamise andmise viis (1) Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. (2) Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatise eesmärgiks on tagada, et mõlemad vanemad kulutavad lapsele protsentuaalselt sama summa lapse toetamiseks. Juhul kui toetad last rahaliselt võrdselt lapse emaga pole emal ilmselt elatise väljanõudmiseks alust. Seda on näha ka eelnevalt välja toodudust - nimelt elatist saab eelkõige nõuda siis kui üks vanematest lapse elus eriti ei osale ja seega ka rahaliselt ei toeta.
raiN 17.10.2012 13:12 (12 aastat tagasi)
Helen kohaldab seadust mehhaaniliselt. Ma väidan, et PkS § 100 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Kuni ühise hoolduõiguse lõpetamine on kohtulikult läbi vaidlemata, siis tegemist ühise hooldusõigusega (vt Perekonnaseadus § 118). Sellisel juhul peavad vanemad lapse elukoha määramisel jõudma konsensusele. Kui konsensus puudub, siis tuleb hooldusõiguse küsimus läbi vaielda kohtus. Kohus võib § 137 alusel anda hooldusõiguse ühele lapsevanematest. Minu tõlgenduse kohaselt saab see lapsevanem, kellele kohus on andnud ainuhooldusõiguse, otsustada ainuisikuliselt lapse elukoha üle. Edasi tsiteerin ühte ringkonnakohtu lahendit eelmisest aastast: "Alates 01.07.2010 kehtiv PkS lapse elukohta eraldi ei reguleeri, elukoha määramine kuulub hooldusõiguse teostamise alla. PkS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PkS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Seega on hooldusõigus laiem mõiste, kui elukoht ning SISALDAB ENDAS KA HOOLDAJA ÕIGUST LAPSE ELUKOHTA MÄÄRATA." Väidan, et seni kuni ühine hooldusõigus on kohtulikult läbi vaidlemata, ei saa üks lapevanem teiselt nõuda elatist.