väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga

Jaan 24.10.2012 23:22 (12 aastat tagasi)

Tere! Mulle määrati 2010. aastal väärteoasjas rahatrahv. Kuna see jäi maksmata, liikus asi edasi kohtutäiturile. Nüüd sain teada, et sissenõudja (prefektuuri korrakaitsebüroo) on edastanud kohtule taotluse asendusaresti kohaldamise otsustamiseks (trahvi sundtäitmine ei õnnestunud, vara mul ei ole). Varsti peaksin teada saama ka kohtuistungi aja. Kuna asendusarestist ma huvitatud ei ole, siis tekkisid mõned küsimused. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 3 ütleb: "Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata." Kui laseksin tasuda sõbral minu eest rahatrahvi osa (ilma kohtutäituri tasudeta) algsetele ehk väärteootsusel näidatud rekvisiitidele (Rahandusministeeriumi kontole), siis peaks ju seaduse silmis olema rahatrahv tasutud? Kui saadan kohtule ka rahatrahvi maksekorralduse koopia (võin selle lisaks saata ka PPA-le ja kohtutäiturile), kas sellest piisab et sissenõudja avaldus jätta rahuldamata ja asendusaresti ei määrata? Seadusest ei õnnestu küll välja lugeda, et lisaks rahatrahvile peavad selleks olema ka kohtutäituri tasud makstud. Ka seda ei loe välja, et trahvi tohib tasuda selles faasis ainult kohtutäituri vahendusel. Lihtsam variant oleks kanda muidugi rahatrahvi osa otse kohtutäiturile, aga eeldan, et sellisel juhul arvab ta enne makse edastamist enda tasud maha. Või on ta kohustatud eelisjärjekorras lugema rahatrahvi tasutuks? Kahjuks mul nii palju raha kokku kraapida pole võimalik, et kohtutäiturile ka jätkuks. Oluline on, et asenduskaristust ei tuleks ja selles kontekstis kvalifitseeruks rahatrahv kohtu silmis tasutuks. Lisaks veel, Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 3 ütleb: "Kui võlgnik on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi täies ulatuses tasunud, lõpetab kohtutäitur menetluse rahatrahvi sissenõudes ja teatab viivitamata rahatrahvi tasumisest maakohtule." Ka siin ei mainita midagi kohtutäituri tasude kohta. Ehk siis kui ainult rahatrahvi osa kanda Rahandusministeeriumi kontole ja teatan sellest ka kohtutäiturit, siis on ta kohustatud ka ise kohut sellest viivitamata teavitama ja menetluse lõpetama? Juhul, kui rahatrahv näiteks nädal enne kohtuistungit tasuda ja seaduse järgi tuleb sissenõudja avaldus rahatrahvi asendamise kohta rahuldamata jätta, kas sellisel juhul jäetakse ka kohtuistung ära või peab kohtusse ikka minema? Muide, kas keegi teab, mis on karistuse asendamist välistavad asjaolud? Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 järgi tohib sissenõudja asendusaresti taotleda ainult juhul kui välistavad asjaolud puuduvad, kuid mul ei ole õnnestunud kuskilt leida välistavate asjaolude kohta täpsemat infot. Tänud!