Teemade kronoloogia
müüdud asja varjatud puudused (1)
põlvnemise tuvastamine postuumselt (1)
tehingust tuleneva nõude aegumine (3)
kinkeleping (6)
vastuväide maksekäsu kiirmenetluse avaldusele (5)
raieõigus (1)
kinkeleping
Maie 1.11.2012 11:32 (12 aastat tagasi)
Meie vanematel on soov teha kinkeleping Meile,kahele tütrele. Nad elavad maal, maja on suur ja maad on ka omajagu.Mõlemad on ka vähihaiged.Isal on omakorda ka viinaviga ja ema kardab ,et kui juhul Temaga peaks esimesena midagi juhtuma, kingib Isa purjus peaga päranduse võhivõõrale. Külas on paar sellist näidet olemas. Kohaliku notari juurde aega kinni pannes,laitis notar kinkelepingu tegemise maha. Väidab,et oma lastele pole mõtet kinkida ja toob 100 erinevat põhjust keeldumiseks. Elame praegu mõlemad õega ajutiselt välisriigis,kuid oleme Eesti kodanikud ja ainult sissekirjutatud mujale.Elame mõlemad vabaabielus Eesti kodanikega. Käin ka iga kuu kodus vanemaid aitamas.Näen kõrvalt,et ema jääb päev päevalt haigemaks mõtlemisest,et kodu ei ole tütarde nimel. Küsimuseks ongi,miks notar keeldub? Ja mis oleks Meie puhul õige käitumine. Maa on väärtuslik ja ema hirm on õigustatud.
nii 1.11.2012 11:45 (12 aastat tagasi)
Las vanemad teevad vastastikuse testamenid, et pärimine toimub alles peale nende mõlema surma ja pärijad olete teie õega. Kui vanemad teevad selle testamendi koos sis seda ei saa enam üks muuta.
A 1.11.2012 12:12 (12 aastat tagasi)
Testamendi tegemine ei takista kinnistu omanikel tehinguid tegemast nende eluajal. Samas peale ema surma ei saa isa üksinda pärandiga midagi teha. Iseseisvalt võib ta käsutada üksnes endale kuuluvat osa s.o 1/2 mõttelist osa kinnistust. Selleks, et teha tehinguid kinnistuga tervikuna, on vajalik mõlema kaasomaniku nõusolek ja osalemine tehingus. Peale ühe abikaasa surma peab selleks, et teha tehinguid terve kinnistuga, alustama pärimismenetluse. Juhul, kui avalduse pärimismenetluse alustamiseks esitab üksnes üks pärija, siis niikuinii selgitab notar välja ka kõik teised pärijad ning kaasab nad menetlusse. Aga notaril muidugi alust keelduda ei ole, kui omanikud ütlevad, et tahavad kinkida, siis peab notar kinkelepingu vormistama. Võib-olla notar lihtsalt ei soovita seetõttu kinkida, et kinkesaajad võivad näiteks kinnistu maha müüa ning vanemad tänavale visata. Selliseid juhtumeid on ju küllaga.
Maie 1.11.2012 13:03 (12 aastat tagasi)
Kas on võimalik sellesse testamenti lisada punkt,et Isa ei või oma osaga mingeid tehinguid teha,ja kas see sel juhul kehtib ka?
A 1.11.2012 13:23 (12 aastat tagasi)
Testamendist tekivad õigused ja kohustused üksnes pärast testaatori surma. Samuti ei saa testamendiga takistada pärija õigust teha tehinguid talle kuuluva varaga.
pärija 1.11.2012 13:27 (12 aastat tagasi)
Minge siis teise notari juurde, kui see keeldus. Notari saab ka koju kutsuda, kui vanematel tervis halb. Vanemate rahustamiseks ja kindluse andmiseks lepingusse punkt eluaegse seeselamise õiguse kohta. Testamendi puhul näen suuremat aja- ja rahakulu. Ehk sellepärast notar andiski "head" nõu, tema leib ju.
L 10.11.2012 15:47 (12 aastat tagasi)
Abikaasade vastastikusesse testamenti saad iseenesest panna sisse klausli, et vara peab üle minema samas koosseisus kui see oli esimesena surnud abikaasa surma hetkel, ehk üleelanud abikaasa ei tohiks tehinguid teha. Samas kes kontrollib tehingute tegeisel, kas on testamendis midagi kokku lepitd sellist või mitte. Kasulikum on kinkeleping koos isikliku kasutusõigusega ning kui mingied asjaolusid, mis takistaksid tehingu tegemist ei ole, ei tohiks notar tehingust keelduda, alati võib pöörduda teise notari poole või probleemide korral uurida, miks ja mille alusel tehingust keeldutakse!