Teemade kronoloogiaheade kommete vastased sissenõudmistasud (2) tehingust tuleneva nõude aegumine (0) tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine (2) mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (3) lepingueelsed läbirääkimised (5) seaduslik alus alaliseks elamiseks kolmandale isikule kuuluvas eluruumis (1) ühissõidukirajad (2) |
mootorsõiduki juhtimine joobeseisundisJoonas 17.11.2012 21:00 (12 aastat tagasi) Miks suhtutakse joobes juhtimisse sama kergelt kui juhtimisõiguseta sõitmisesse? raiN 17.11.2012 21:55 (12 aastat tagasi) Eksitav ja elukauge küsimus. Tegelikult karistatakse roolijoodikuid Eestis karmimalt kui kedagi teist. Sest: roolijoodikut saab karistada viiel PARALLEELSEL ja üheaegsel moes (NB! mitte alternatiivsel moel). Nendeks karistusliikideks on 1) tingimisi vangistus 2) juhtimisõiguse peatamine (kui üle kuu kuu, siis veel täiendav eksam) 3) käitumiskontrolli reeglid katseajaks (nende hulgas näiteks alkoholi tarbimise keeld) 4) n.n. sundraha (millega Eesti riik täidab üksnes riigikassat) 5) kuriteovahendi - sõiduki - konfiskeerimine. Ja mida on kõrvale pakkuda karistuseks juhtimisõiguseta sõidu puhul? Peaaegu mitte midagi. Kui sul juhtimisõigus puudub, siis ei saa isegi juhtimisõigust ära võtta (ehk peatada). Riukalik Jurist 20.11.2012 14:15 (12 aastat tagasi) Ma ei ütleks, et suhtutakse kergelt. Migem suhtutakse ülima agarusega. Mina isiklikult ei näe mingit probleemi selles kui joove jääb alla 0,5, ei tekita see mingeid liiklussurmasid või õnnetusi. Igasugune nulltolerants on idiootsus. Teine teema on muidugi see kui sõidetakse juba suuremas joobes, siin on karmid karistused õigustatud. Onari Kämmal 21.11.2012 22:31 (12 aastat tagasi) Nulltolerantsi ei ole Eestis kunagi olnud. Aastaid oli lubatud 0,5 promilli, aga see polnud keskmise roolijoodiku jaoks seaduses selgelt kirjas - Liiklusseadus sätestas, et sõidukijuht ei tohi olla joobes ja isikud lugesidki sellest välja nulltolerantsi. Samas, meditsiiniliselt (selle täpse allika jään ma kahjuks peast võlgu) on joove elu aeg olnud defineeritud alates 0,5 promillist. Siis (ca 10-12 aastat tagasi) tegid mingid tegelased jubeda kampaania, et lõpetame nulltolerantsi (mida tegelikult kunagi polnudki) ja legaliseerime 0,5. Tulemus - seadusandjad vaidlesid jupp aega ja sätestasid lõpuks Liiklusseaduses piiriks 0,2 promilli. Aga kuna karistussäte oli endiselt "joobes juhtimise" eest, tekkis selline auk, kus üle 0,2 promilli sõita ei tohtinud, samas joobes juhtimise paragrahvi järgi ei olnud isik joobes. Sealt tuleneski see, et see vahepealne 0,2-0,5 kvalifitseerus "muude rikkumiste" alla (tollase LS §74^35), mida rahvas nimetas "jääknähtudeks". Nüüd, 01.07.2011 kehtima hakanud Liiklusseaduses parandati see ära ja kehtestati joobes juhtimise karistus sõnastuses "lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest", ehk siis saab kohe väärteona "täie rauaga" alates 0,2st. Kuni 1,5-ni, sealt edasi on juba kuritegu ehk krim.asi. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |