Teemade kronoloogia
internetioksjoni portaali leppetrahv (16)
kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (0)
laenulepingu vorminõuded (5)
sünnitõendi dublikaadi väljastamine (1)
laenulepingu vorminõuded
Aivo 10.12.2012 14:07 (12 aastat tagasi)
Tere, ma pole küll võlglane ega midagi taolist, kuid hakkas huvi pakkuma mil moel sõlmitakse kahe eraisikuvaheline võlaleping. Loogiliselt võttes on vettpidavad vaid notariaalselt sõlmitud võlalepingud ja kahe inimese vahel kirjalikult sõlmitud leping ei ole kohtus piisavalt vettpidav? Olen kuulnud ka, et arvutipõhised vestlused on piisavad kinnitamaks ühe inimese võlakohustust teise eest. Viimast ma ei usu. Ütleme, et ma võtan kellegilt võlgu, teeme võlakirja ilma tunnistajate olemasoluta, siis kuidas peaks tõestama, et mina sinna allkirja andsin?
M 10.12.2012 15:02 (12 aastat tagasi)
Notariaalne kinnitus annab sulle lihtsalt kohe õiguse täitemenetluse alustamiseks, samas kui kirjalik laenuleping eeldab maksekäsu-hagimenetluse alustamist ja seejärel kohtuotsust, ja siis alles saab täitur sisse nõudma hakata.
A 10.12.2012 16:01 (12 aastat tagasi)
Ega isik, kellelt laenu võtad ei peagi tõendama, et sina lepingu allkirjastanud oled. Vastupidi pead sina tõendama, et see pole sinu allkiri (kui nii väidad), näiteks taotlema kohtult ekspertiisi määramist.
Jüri 10.12.2012 20:30 (12 aastat tagasi)
Kas meil süütuse presumptsioon tsiviilasjades ei kehti ? Mul kunagi oli üks jagelemine ja siis nõuti hoopis võlausaldajalt tõestust, et ma olen võlgu. Kui süütult nõutakse oma süütuse ehk siis võlgu mitte olemise tõestamist, siis läheb see ju üldlevinud praktikaga vastuollu. Krimasjades ei pea süüdistatav tõendama, et ta pole süüdi. Politsei peab tõendama, et keegi on varas röövel või midagi hullemat. Rahalises mõttes pole muidugi vahet. Koos võla tuvastamise ja välja mõistmise otsusega on võlausaldajal ilmselt alus ka oma kulul tellitud käekirjaekspertiisi maksumus koos kohtukuludega võlgnikult sisse nõuda.Nii et kui kohtus allkirja ehtsuse üle jagelemiseks läheb, siis pole oluline, kas võlgnik tasub ekspertiisi kulud kohe omast taskust või hiljem vülausaldaja tellitud ekspertiisi tasu, mis koos muude kohtukuludega on ka välja mõistetud. Ning üleüldse milleks elu nii keeruliseks ajada. Pangaülekanne võlavõtja arvele koos selgitusega "laen x ajaks x tingimusel" peaks olema piisav tõend, et üks on andnud laenu ning teine võtnud laenu. Notar on muidugi kõige parem aga notaril on tasud ning need võivad tagasimakstavat summat tunduvalt tõsta. Positiivse poole pealt on jah see, et notaris sõlmitud leping hoiab ära hagimenetluse ning sellega kaasnevad kulud. Nii et tuleb notari kulu võrrelda võimaliku hilisema hagi kuluga ning otsustada kumba pidi odavam tuleb.
B 10.12.2012 22:47 (12 aastat tagasi)
Tsiviilasjades kehtib meil süü presumptsioon.
A 11.12.2012 10:45 (12 aastat tagasi)
Süütuse presumptsioon tsiviilasjades tõepoolest ei kehti. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Näiteks kahjunõuete puhul vabaneb isik vastutusest, kui tõendab, et tema pole süüdi: VÕS § 1050 lg 1 Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.