asjaõigusliku eelmärke kustutamine

karl 3.01.2013 18:47 (12 aastat tagasi)

jääb mulje, et ostja sai sihilikult väiksema summa, ning ei taha maksta. kahju, et sellliseid pettureid on.

J. 5.01.2013 23:27 (12 aastat tagasi)

Kande kustutamiseks on KRS § 34 prim lg 1 järgi nõutav isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Asjaõigust puudutava märke kustutamisel on puudutatud isikuks KRS § 34prim lg 2 p 6 järgi märke järgi õigustatud isik. Puudutatud isiku nõusolekut asendab alates 1. juulist 2010 jõustunud KRS § 34prim lg 8 järgi jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus (sisuliselt sama tulenes ka enne 1. juulit 2010 kehtinud KRS § 341 lg-st 7). Sama põhimõte tuleneb ka TsÜS § 68 lg-st 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 esimesest lausest. Ostja kui eelmärgete järgi õigustatud isiku nõusolek on seega vajalik eelmärke kustutamiseks ja nõusoleku saab põhimõtteliselt kohtulahendiga asendada, kui ostjal on kohustus nõusolek anda. Ostja nõusoleku nõudmise õiguslik alus on AÕS § 63 lg 8, mille järgi on isikul, kelle omandit eelmärge puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab (kehtiv) lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega vabastab müüja kehtiv müügilepingust taganemine müüja ka kohustusest anda ostjale üle müügilepingu alusel omand kinnistule, st eelmärkega tagatud nõude täitmisest. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. VÕS § 116 lg 2 loetleb oluliste lepingurikkumistena: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Soovitaks pöörduda selle notari poole, kes tehingu sõlmis ja tehingust taganeda. Taganemisavalduse võib iseenesest kirjalikult ka juba teisele lepingupoolele saata, kui ta on öelnud, et ta ei kavatse kokkulepitud täissummat maksta. Ning esitada eelmärke kustutamise nõue, vajadusel asendab ostja nõusolekut kohtuotsus.