rahaline nõue alusetu rikastumise sätete alusel

A 15.01.2013 09:14 (12 aastat tagasi)

Mitte mingeid õiguseid korterile Sul ei ole. Kui otsustasid osta teisele isikule korteri, siis nii on. Eeldatavalt on ostu-müügileping sõlmitud korteri müüja ja pruudi vahel ning Sina üksnes rahastasid kolmanda isikuna seda tehingut. Millistel tingimustel pruudile korteri ostmiseks raha andsid, seda saad teada üksnes Sa ise. Juhul, kui tahad väita, et andsid selle näiteks laenuks, pead suutma seda ka kohtus tõendada. Ainuüksi pangaväljavõte, et korteri eest maksid Sina, ei tõenda midagi. Keegi ei keela ju teha pruudile kingitusi.

Ann 15.01.2013 14:13 (12 aastat tagasi)

Praegu ei saa asjale õiguslikku hinnagut anda. Korterimüüja ja sinu vahel on müügileping, see on selge. Kuidas sa oma pruudi nimele selle korteri täpselt tegid - kas esitasite avalduse kinnistusosakonnale tema sissekandmiseks kinnistusraamatusse (sinu müügilepingu alusel ja sinu nõusolekul)?Kas sa tegid mingi paberi enda ja pruudi vahel ka - mida saab nimetada kinkelepinguks. Sisuliselt on sinu ja pruudi vahel kinkeleping (mittekirjalik). Kinkelepingust saab taganeda ka pärast selle täitmist aga see regulatsioon on väga range. On vaja teada täpseid asjaolusid ja siis edasi vaadata.

nojah 15.01.2013 15:21 (12 aastat tagasi)

teema autor ju ostis korteri naise nimele, st ongi ostu-müügi leping naise nime aga raha kandis üle mees

Ann 15.01.2013 15:47 (12 aastat tagasi)

Selgitan pikemalt - võlaõigusseaduse kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu sisuks ei ole omandamine, vaid müümine-ostmine, kuid müüja peab tegema võimalikuks ka omandi ülemineku, st sõlmima asjaõigusliku kokkuleppe ja andma nõusoleku kandeks kinnistusraamatusse. Siit tekkisid ka küsimused, et kuidas toimus korteri kohta kinnistusraamtusse kande tegemine ja kuivõrd kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud, siis kas oli notariaalselt tõestatud leping olemas ja kes olid lepingu pooled ja kuidas need tehingud siis ikkagi toimusid. Autor kirjutas, et tema tasus müüjale ostuhinna, mitte seda ei tasunud keegi teine (selle kohta ka tõend) (see on kohustustehing). Käsutustehing on aga midagi muud - kinnistu kanti naise nimele, mitte ostja nimele, seega naine sai tasuta kinnistu (ise ta selle eest ei tasunud), seega on tehtud tasuta käsutus naise kasuks - on kantud kinnistusraamatusse omanikuna nagu ma aru saan. Seega saab seda käsitleda kinkelepinguna. Pean asjaolusid täpsemalt teadma, et kindlam hinnag anda.

Ann 15.01.2013 15:53 (12 aastat tagasi)

Ja kuna autor väidab, et tema kandis rahad müüjale üle, siis on autori ja müüja vahel ostu-müügileping. Kui ostu-müügilepingus oleks aga kirjas, et naine on lepingu sõlminud ja ostuhinna tasunud, siis seda saab vaidlustada, kuna autoril on olemas tõend, et tema on ostuhinna tasunud ja ostu-müügileping on ikkagi autori ja müüja vahel.

Kert 15.01.2013 15:55 (12 aastat tagasi)

ostu-müügileping on sõlmitud müüa ja ex-pruudi vahel, mina ainult maksin raha.

nojah 15.01.2013 17:01 (12 aastat tagasi)

vaata järele kuidas sa märkisid makset tehes selgitusse - sellest oleneb väga palju

raiN 15.01.2013 15:57 (12 aastat tagasi)

Arusaamatu dispuut on arendatud asjast, mille puhul lahendus konkreetsele küsimusele on antud konkreetses teemapealkirjas. Kert ei saa endale küsida kinnisasja, ent saab küsida selle eest raha. Tema endine tibi on alusetult rikastunud (õieti säästnud) Kerdi arvel. Ah et kuidas alusetult? Aga seetõttu, et alus (müügileping, asjaõigusleping, mis iganes) ei sisalda ilmselt Kerdi isikuandmeid. Kuidas saavad õigusteadlased siin portaalis väita, et tõenäoliselt oli tegemist kinkega? Kinge on ju niisamuti tehing. Esimene vastaja ütles õigesti, et Kerdi jaoks on lahenduseks laenatud raha tagasinõudmise hagi. Selleks protsessiks tuleb palgata advokaat, kes selgitab Kerdile, millisest lauasahtlist leitakse dokumentaalsed tõendid üles ja millised toonikumid aitavad meenutada tunnistajate nimesid.

Ats 15.01.2013 16:03 (12 aastat tagasi)

Mitte "dispuut", vaid "boleemika" nagu tabavalt märgitakse teemas http://juura.ee/gw.php/board/topic/view/id/17553 ;)

b 15.01.2013 17:19 (12 aastat tagasi)

Ega see asi nii lihtne nüüd ka pole, kui vabatahtlikult annan kellelegi suure summa raha ja pärast nõuan seda tagasi väites, et see isik sai mult raha alusetult ja plaanid olid hoopis muud. Kinkelepingu sisuks on kingisaaja rikastamine. Kui minule nimele tehakse korter ja kõik paberid on isegi olemas ja nõusolekud ja kõik ja pärast see inimene otsustab ümber ja tahab nüüd korterit või raha tagasi, no milles mina süüdi olen, et taheti minu nimele kõik teha. Olen aus ja korralik ja nüüd saan endale veel kohtuasjad ja kõik kaela. Muud ma siin tõesti ei näe, kui ainukese võiamlusena seda, et see korter sisuliselt kingiti mulle. Pealegi kinnistusraamatu andmeid loetakse õigeks (on ju kanne tehtud) ja mina olen omanik.

A 15.01.2013 17:10 (12 aastat tagasi)

VÕS § 78 lg 1 Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. § 78 lg 4 Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Lahendis nr 3-2-1-91-05 on Riigikohus leidnud, et maksmine reaaltoiminguna võib VÕS § 78 lg-st 4 järelduvalt toimuda ka ilma aluseta, s.t kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui maksmine toimus ilma aluseta. Nagu raiN õigesti selgitab, siis Kert iseseisvalt hagi esitamisega vaevalt hakkama saab. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kas ja milline lepinguline suhe oli Kerdi ja tema ekspruudi vahel. Kui lepinguline suhe oli olemas, saab raha tagasi nõuda vastavalt omavahelisele lepingule, kui leping seda ette nägi. Kui lepinguline suhe Kerdi ja ekspruudi vahel puudus, siis üksnes on alust pöörduda alusetu rikastumise sätete poole.

nojah 15.01.2013 17:24 (12 aastat tagasi)

aga kui... mingit kirjaliku kokkulepet pole, pruut sai aru ja väidab et see oli kingitus... siis kingitust ju tagasi ei võeta või kuidas.... samas täisealine mees peab ise teadma kuhu ja kuidas ta oma vahendeid paigutab... kui makse juures pole mingit märget mis asja selgitaks siis nii ongi. Korter kuulub omanikule ja raha läheb teema algataja koolikuludeks

raiN 15.01.2013 17:32 (12 aastat tagasi)

nojahil on eriti juriidiline ja abivalmis vastus: miljonid koolirahaks. See ei ole ekvivalentne vahetus. Miljonist kroonist tuleb maksimum paarkümmend tuhat krooni maha arvata koolirahaks, ülejäänud on alusetu rikastumine ja kuulub tagasimaksmisele.

b 15.01.2013 17:35 (12 aastat tagasi)

Kui teema autor annab mulle 1 miljon eurot ja hiljem kui tülli läheme nõuab selle lihtsalt alusetu rikastusmise sätete järgi tagasi. Kas tõesti?

raiN 15.01.2013 17:40 (12 aastat tagasi)

Tõesti, tõesti. Küsib tagasi oma miljoni, sõltumata sellest kas mindi tülli või mitte. Sest andmiseks puudus "alus" (s.o leping). Kui sa oleksid ütelnud "kinkis", siis isegi siis on võimalus veel tagasi küsida, aasta jooksul. Kulla 'b', ilmselt ei ole sa juriidikat lähemalt nuusutanud, ent julged ikka tulla siia kell 15.01.2013 17:19 küsijat eksitama?

b 15.01.2013 17:50 (12 aastat tagasi)

Tõesti, tõesti. Mina seda kindlasti tagasi ei annaks. Mis tähendab puudus leping - ka suuline leping on leping, ei pea olema kirjalik. Pealegi on kinnistusraamatus asi juba naise nimel ja kinnistusraamatu kannet loetakse õigeks (eeldatakse õigsust) - mida sa siis alusetu rikastusmisega nõuad - raha? Isegi kui on kinkeleping saab aasta jooksul tagasi nõuda ainult juhul kui kinkelepingust on taganetud. Kinkelepingu taganemine on aga keeruline. Seega ei käi need asjad siin nii lihtsalt midagi. Õigusteaduse spetsialist raiN oskab ehk oma argumentide kinnituseks viidata oma nuusutatud juuriidikale. Oleksin tänulik.

raiN 15.01.2013 17:54 (12 aastat tagasi)

b küsib: "Mida sa siis alusetu rikastusmisega nõuad - raha?" > Aga mille ümber jutt siin keerleb? Just rahalise nõude ümber. Ja kui kinkelepingut ei ole vormistatud kirjalikult, siis ei saa keegi väita, et oli 'alus', s.o kinkeleping. Eeldada tuleb aluse puudumist, ehk alusetut rikastumist.

b 15.01.2013 18:24 (12 aastat tagasi)

Kuhu juriidika jäi? Ei absoluutselt, Sinuga on au asja arutada. Pigem tuleb eeldada, et ei olnud alusetu rikastumine (oli ju loo autoril tahe teist rikastada), siin tuleb kõik ära tõendada. Kinkelepingut iseloomustab kinkija ühepoolne kohustus rikastada kingisaajat ilma vastutasuta. Kinkeleping ei pea olema kirjalik. Pealegi on asi juba nii kaugel, et on tehtud omaniku kanne kinnistusraamatusse. Kuidas on võimalik, et see kõik on alusetu.

raiN 15.01.2013 18:38 (12 aastat tagasi)

b, sa oled läinud tsüklisse. Mida sellest kinnistusraamatust aina korrutad? Keegi ei taha maja tagasi. Kert tahab tagasi raha, mida ta on andnud oma tibile ilma mingisuguse vastusoorituseta. (Või tuleb asjaolu, et tibi jagas Kerdile voodirõõme, nimetada vastusoorituseks? - Lubage naerda.) Ma võin ka sulle, b, raha üle kanda. Sa ju ei järelda kohe, et tegemist oli kingitusega? Mis teeb rahaülekandest kingituse? Ja mida me üldse siin jahume, asjaolusid tundmata? Ma olen kindel, et Kerdil tulevad kohtusse tunnistajad, kelle kuuldes Kert on tibile kunagi öelnud, et tahab kunagi raha tagasi. Seega on tegemist kasvõi intressita laenuga.

nojah 15.01.2013 18:45 (12 aastat tagasi)

ostu müügileping on sõlmitud pruudi ja korterimüüja vahel ja sellega peaks kõik jokk olema sest neil kumbalgi pretensioone ei ole. Mees tasus korteri eest müüjale - kuid miskil põhjusel soovib raha tagasi pruudilt. Ma võin ka naabri Maalile raha üle kanda ja kas see annab mulle siis kohe õiguse naaberküla Jutalt seda tagasi nõuda. Kas teemaalgatajal on üldse mingit kirjaliku tõestust et müüjale üle kantud raha on kuidagi tema pruudiga seotud? Ehk oli ta hoopiski korterimüüjale võlgu?

raiN 15.01.2013 18:51 (12 aastat tagasi)

A on viitega riigikohtu lahendile juba püüdnud selgitada, et kestahes inimene võib teha makseid kolmandate isikute eest. Aga 'nojah'ile on vaja selgitada seda veel kord ja aeglaselt. Kerdil puudus kinnisasja müüjaga igasugune lepinguline suhe. Maksekorraldus Kerdilt müüjale ei viinud neid omavahel lepingulisse suhtesse. Kuna Kerdi raha eest sai mingi asja (suure asja! - kinnisasja!) tema tibi, siis nüüd saabki Kert raha küsida üksnes sellelt, kellega ta oli lepingulises vahekorras (juhul kui ta andis tibile laenu) või sellelt, kes säästis alusetult Kerdi arvel (jällegi seesama tibi).

nojah 16.01.2013 10:00 (12 aastat tagasi)

juhul kui andis laenu - aga see teemaalgataja kirjast ei selgu. Juhul kui teeemalagataja oli kõrvuni armunud ja lihtsalt tahtis ise selle korteri eest maksta, teha kingituse siis ju pole tegemist laenuga. Ei ole ju nii, et algul kingid ja pärast küsid tagasi.... või on?

b 16.01.2013 10:45 (12 aastat tagasi)

Autor ju ütleb otse, et ostis pruudile korteri, st maksis korteri eest ostu-müügi hinna. Ei ole midagi mainitud selle kohta, et andis raha hoopis laenuks vms. Õiguskirjandus kirjutab, et hea usu põhimõttest tulenevalt peaks alusetu rikastumine olema välistatud juhul, kui soorituse tegija teadis soorituse tegemise ajal, et ta ei ole soorituseks kohustatud ega õigustatud. Alusetu rikastumisega on kõige üldisemalt tegemist siis, kui üks isik saab varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma teisele isikule. Enim levinud nõueteks on tühiste või tühistatud lepingute tagasitäitmise, valele isikule tehtud maksete ja kokkulepitust suuremas ulatuses tehtud soorituse väärtuse hüvitamise nõuded. Autori ja pruudi vahelist õigussuhet võiks käsitleda kui kinkelepingut, mille saab teatud alustel tühistada ja siis nõuda alusetu rikastumise sätete alusel raha tagasi.

nojah 16.01.2013 10:50 (12 aastat tagasi)

Aaaaga tema algataja küsib ju , et mis õigused on temal korterile - korterile tal ju õigusi ei ole, korter kuulub omanikule ja kui pole tehtud märget, et teema algataja võib seal sees elada siis ta seda ka ei või

A 16.01.2013 11:27 (12 aastat tagasi)

Kert saab ekspruudi eest korteriostuks tasutud raha tagasi nõuda vastavalt käsundita asjaajamise sätetele, vt Riigikohtu lahendi 3-2-1-54-08 p 13. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222510255

b 16.01.2013 12:55 (12 aastat tagasi)

Seal olid asjaolud teised. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-56-08 öelnud, et VÕS § 78 lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kohustuse täitnud kolmas isik võib VÕS § 78 lg 4 järgi esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Viimati nimetatud säte annab hagejale tagasinõudeõiguse eeldusel, et tagasinõudeõigus tuleneb seadusest või hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest. Käsundita asjaajaja ei saa VÕS § 1023 lg 3 järgi nõuda kulutuste hüvitamist, kui asjaolusid arvestades on ilmne, et tal ei olnud asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.

A 16.01.2013 13:44 (12 aastat tagasi)

Kõik õige. See, kas Kert saab midagi oma ekspruudilt nõuda või mitte, oleneb eelkõige sellest, kas nende vahel oli mingi lepinguline suhe. Kui lepinguline suhe puudub, siis tuleb kontrollida, kas esinevad VÕS § 1023 sätestatud eeldused. Ning kui ka sellel alusel tagasinõuet esitada ei saa, siis alles on alust pöörduda alusetu rikastumise sätete juurde. Kas Kerdi ekspruut saab antud asjas tugineda VÕS § 1023 lg-le 3, oleneb konkreetsetest faktilistest asjaoludest, ilma mida teadmata ei saa anda hinnangut ka sellele, kas Kerdil on lootust raha tagasi saada või mitte. Kui Kerdi ekspruudile pidi nende pinnal jääma mulje, et Kert soovib teha talle kingitust ning ei soovi selle eest mingit vastuteenet ega kunagi raha tagasi saada, siis on olemas kõik eeldused selleks, et Kerdi nõue jääb rahuldamata.

Teemade kronoloogia

rahaline nõue alusetu rikastumise sätete alusel