teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine

A. 25.01.2013 12:55 (12 aastat tagasi)

Kui tutvumisportaali on tehtud konto, kuhu on laetud teise isiku pildid, siis on tegemist võimaliku identiteedi vargusega Karistusseadustiku § 157² mõistes. See puudutab teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamist. Selle kohaselt teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Uurisin sellekohaseid juhtumeid, mis meedias on ilmunud. Tekkis küsimus, et kuidas teeb politsei kindlaks mis oli kontolooja eesmärk? Näiteks juhtum http://uudised.err.ee/index.php?06194661, kus identiteedi varastamine ei osutunud kuritoeks. Kuidas jõuab politsei kriminaalmenetluses sellise järelduseni, kui tegelikult konto loomisega loodi isikust teadvalt ebaõige ettekujutus? Isegi kui see polnud otsene eesmärk, kas ei saa käsitleda seda näiteks kuidagi teisiti, lähtudes sellest, et konto loomisega ebaõige ettekujutus pildi tegelikust omanikust siiski loodi? Teiseks probleem, millelele olen mõelnud. Kuidas tehakse kindlaks konto looja? Kas luuakse seosed mingil kujul e-posti aadressiga? Mis saab kui e-posti aadress`i põhjal pole võimalik konto loojat tuvastada? Paljude kuritegude puhul alustatakse jälitustegevust. Jälitustoimingu võib teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub selle andmisest. Oletan, et seda kasutatakse väga palju internetikuritegude puhul ja näiteks IP-aadressi kindlakstegemisel? Politsei- ja Piirivalveamet võib teha jälitustoimingu järgmistel alustel: 1) vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil; 2) tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine; 3) vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt käesoleva seadustiku 161. peatükis sätestatule; 4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta. § 126² on loetletud kuriteod, mille puhul võib punktides 1 ja 4 nimetatud alusel jälitustoimngu teha. § 157² identiteedvargust pole seal nimetatud. Näiteks juhtumid http://uudised.err.ee/index.php?06219750 või http://uudised.err.ee/index.php?06239731. Kuidagi on kuulutuse loonud isikud kindlaks tehtud. Millistel tingimustel siis politsei alustab kriminaalmenetlus ja millistel mitte? Näiteks üheks võimalikuks variandiks on kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kas selline otsus on võimalik edasi kaevata ja mille põhjal selline otsus tehakse? Kas avaliku menetlushuvi puudumise kasuks otsustatakse ka siis kui ei taotleta kohtult või prokuratuurilt luba jälitustoiminguks? Ma saan aru, et seda tehakse kui edasine uurimine on näiteks liiga kulukas? http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=54602/KuritegevusEestis2010_web.pdf on uuring 2010 aasta kohta. 2010 aasta jooksul registreeritud identiteedivargustest (mida oli 55) tuvastati kahtlustatavana 34 isikut. Kohtusse saadeti neist 10 ja 15-s kuriteos lõpetati menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Süüdi mõisteti 5 isikut. See on väga väike protsent ja kujutan ette, et aasta jooksul pole see eriti muutunud. Kui tõsiselt politsei neid avaldusi siis ikkagi võtab. On veel mõni seadus mis reguleerib avalikku menetlushuvi või veel lähemalt identiteedivarguseid ja nende menetlemist?