tähtajalise üürilepingu ülesütlemine üürileandja initsiatiivil

zaarik 29.01.2013 01:05 (12 aastat tagasi)

Ei, sellist õigust üürileandjal pole.

Mati 29.01.2013 08:19 (12 aastat tagasi)

Mis võiks olla mõjuv põhjus, et üürileandaja tohiks tähtajalise üürilepingu üles öelda? Kas üürileandja üldse võib tähtajalist üürilepingut üles öelda?

b 29.01.2013 09:27 (12 aastat tagasi)

Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Praegusel juhul ei näe ma ühtegi põhjust, mis annaks aluse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Praegusel juhul on lepingu ülesütlemise tühine. Teil on õigus üüripinnal viibida kuni üürilepingu lõppemiseni. Võite sellest ka üürileandjale teada anda.

jufy 29.01.2013 09:29 (12 aastat tagasi)

loomulikult ei tähenda see, et te üüri ja muid makseid ei peaks edasi maksma - nagu siin mõned üürnikud arvavad. ikka sama moodi ja korralikult lepingut täita.

Mati 30.01.2013 14:36 (12 aastat tagasi)

Saatsin üürilendjale kirja, andes teada, et vabastan korteri üürilepingu tähtaja saabudes. Sain nüüd vastuseks, et nemad vajavad korterit, et oma perega sinna tagasi kolida. Toodi kirjas ära meievahelise üürilepingu punktid:5.5. Üürileandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks loetakse sealhulgas järgmiste asjaolude esinemist: 5.5.1. Üürileandja vajab Eluruumi enda vajadusteks. Nõuavad siiski korteri vabastamist kuu aja jooksul. Kas neil on siiski õigus üürileping erakorraliselt üles öelda? Esmalt saadetakse teade, et vajatakse korterit müügiks ettevalmistamiseks ja nüüd muudetakse see ringi...

hauska 30.01.2013 14:53 (12 aastat tagasi)

aga tee nii, nagu Pealtnägijas õpetati - vaidluste üürilepingu ülesütlemine kohtus. Samuti ära maksa mingeid üüre ega kommunaale selle aja jooksul kui kohtuvaidlus käib. Kui kohus otsustab et ikka sina pead välja kolima, siis vaidlusta see ka.

b 30.01.2013 18:12 (12 aastat tagasi)

Võlaõigusseaduse § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega, kui üürileping sätestab, et üürileandja võib lepingu üles öelda, sest vajab eluruumi enda vajadusteks, siis nii lihtne see ei ole ja tegemist võib olla tühise tingimusega, sest kaldub kõrvale seadusest ja kahjustab üürnikku. Riigikohus on asunud seisukohale, et üürilepingu erakorralist ülesütlemist õigustab vaid poolte jaoks ettenägematu asjaolu, mille tõttu poolte huvisid kaaludes saab eeldada, et lepingu täitmine ühe või teise poole jaoks on muutunud võimatuks. Erakorraline ülesütlemine ei ole iseenesest välistatud, kui ülesütlemise vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest tulenevatest asjaoludest. Samuti on nimetatud lahendis asutud seisukohale, et erakorralise ülesütlemise aluseks ei ole pelgalt asjaolu, et üürileandja tahab üüritud ruume ise kasutada. Võlaõigusseaduse § 313 lg 1 rakendamine eeldab mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral. Seega võib üürileandja enda vajadus üüritud eluruumi kasutada küll põhimõtteliselt olla VÕS § 313 lg 1 järgi üürilepingu ülesütlemise aluseks, kuid mitte alati, vaid üksnes juhul, kui kohus on kaalunud ka üürniku huvisid üürilepingu jätkamiseks ja leidnud, et üürileandja huvid ületavad ülekaalukalt üürniku huvid. Riigikohus on märkinud ka, et juhul kui kostja on aga ise tekitanud olukorra, kus ta senist elamispinda ei saa kasutada siis see ei saa olla põhjenduseks hagejaga sõlmitud üürilepingu erakorralisele ülesütlemisele. Eeltoodud asjaolu on olulise tähtsusega hindamaks, kas kostja on ise tekitanud olukorra, kus tal pole mujal elada, kui hageja kasutuses olevas korteris. Kuigi erakorralise ülesütlemise aluseks võib VÕS § 313 lg 1 järgi üldiselt olla üürileandja vajadus korteri järele, peab see vajadus olema ootamatu ja põhinema asjaolude muutumisel (näiteks üürileandja tervise oluline halvenemine või elamispinna kaotamine). Saate Riigikohtu lahendit ka ise lugeda: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-100-04. Lisaks märkis kohus, et kui kohus tuvastab, et antud juhul ei ole tegemist mõjuva põhjusega üürilepingu ülesütlemiseks VÕS § 313 lg 1 järgi, ei saa ülesütlemist lugeda toimunuks, st ülesütlemisavaldusel ei ole materiaalseid tagajärgi ja leping kehtib jätkuvalt.

b 30.01.2013 18:25 (12 aastat tagasi)

Lisaks tekib küsimus ka selle kohta, et kas lepingu ülesütlemise vormi on järgitud. VÕS § § 325 lg 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine.

b 30.01.2013 19:04 (12 aastat tagasi)

Praegu ma ütleks, et lepingu ülesütlemist ei ole üldsegi toimunudki. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 ütleb, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. (3) Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Niiet võte uuesti teatada, et vabastate üüripinna tähtaja saabumisel. Las pöörduvad ise kohtusse kui tahavad. Kui nad aga saadavad allkirjastatud ülesütlemisavalduse, siis tuleb see vaidlustada üürikomisjonis või kohtus 30 päeva jooksul. Võite teemasse lisaks lugeda ka seda lahendit: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-128-06.

b 30.01.2013 19:09 (12 aastat tagasi)

Ma ausaltöeldes ei reageerikski üürileandja e-kirjale. Siis ei teki hiljem ka vaidlust selles, kas olete üürileandja ülesütlemisavalduse kätte saanud või mitte.