väärteomenetlus: kohtuotsuse lõpposa eraldi menetlusdokumendina

Maie 28.03.2013 18:19 (12 aastat tagasi)

Asja sisu selline. Toimus autoavarii, milles osalesid kaks sõidukit,üks nendest õppesõidu auto, mille roolis õpilane ja kõrval sõiduõpetaja.Politseametnik koostas avarii kohta kaks väärteoprotokolli, määrates mõlemale poolele võrdse rahatrahvi.Mõlemad juhid esitasid kaebused kohtusse kohtuvälise menetleja otsuse peale.Kuna juhtide elukohad olid erinevad, toimusid kohtuistungid erinevates linnades, üks Viljandis, teine Tartus.Viljandis toimus kohtuistung varem kui Tartus.Viljandis toimuvale kohtuistungile ei kutsutud kohale isegi teist avariis osalenud juhti, rääkimata selle kohtuistungi aja teatamisest. Viljandi kohus tühistas väärteootsuse ja mõistis õppesõidu auto juhi õigeks. Tartus toimus kohtuistung üle kuu aja hiljem, mis mõistis teise juhi väärteoasjas, s.t. avariis süüdi.Kusjuures Tartusse istungile oli mõlemal kohtuistungil menetlusosalisena esinenud üks ja sseesama politseiametnik tunnistajatena kohale kutsunud sõiduõpetaja ja õpilase tunnistajatena.Tegin avalduse Viljandi kohtumajale võimaldada mul tutvuda istungi terviktekstiga, et teada saada, mis asjaoludel on otsus tehtud, kuid mulle vastati, et puudub selleks alus, kuna pole menetlusosaline. Aga ma olen ju avariis otseselt osalenud teine pool. küsimused: Kas on mul siiski mingi õigus minu kahjuks tehtud otsusega tutvuda? Kas politseiametnik, kes osales mõlemal kohtuistungil, ei oleks pidanud ennast taandama, kuna ta osales ju ühes ja samas väärteoasjas, mis sellest, et menetlusosalistest üks pool oli erinev.Lahendati ju ühte ja sama väärteoasjaSiin on väga kahtlane asjaolu, et politseiametnik ei ole erapooletu, kasvõi juba see näitab seda, et ühele istungile kutsus politseiametnik tunnistaja kohale, teisele mitte? Kas ei oleks pidanud seda väärteoasja ühildama ja pidama ühe istungi ja kes oleks pidanud seda taotlema?Mis ajast on seaduses muudatus, et kohtunik ei peagi koostama asja arutamise kohta tervikteksti koos asjaolude selgitamisega ja põhjendustega. Praegusel ajal koostatkse terviktekst alles siis , kui menetlusosaline kaebab otsuse edasi? Ja kus on loogika, et enne peab teatama edasikaebamisest(kassats.), kui ei teagi ju kohtu põhjendusi asjaolu kohta?.Ootan väga vastuseid või selgitusi ja soovitusi, mida teha.