rahaline nõue likvideeritud ettevõtte vastu

raiN 12.07.2013 13:18 (11 aastat tagasi)

Arusaamatu, miks sa ei pöördunud pärast töövaidluskomisjoni otsust kohe kohtutäituri juurde?

Ann 12.07.2013 13:20 (11 aastat tagasi)

pöördusin. aga kuna sellel ettevõttel oli viimane juriidiline aadress nii öelda väljamõeldis, siis kohtutäitur laiutas vaid käsi. küsimus ongi pigem see, et kas äriregistrist kustutamine on võrdne ettevõtte sundlõpetamise või pankrotiga? kas äriregistrist kustutamisel määratakse samuti sellega tegelema pankrotihaldur? või kuidas need asjad käivad?

Reelika 12.07.2013 14:47 (11 aastat tagasi)

Töötukassast on võimalik saada hüvitist juhul kui tegemist on tööandja maksejõuetusega. Vastavalt Töötuskindlustusseaduse § 19-le on tööandja maksejõuetus pankrot või pankroti raugemine. Sundlõpetamine ja pankrot on kaks ise asja. Sundlõpetamine on kohtu sekkumist nõudev äriühingu lõpetamise viis nende ühingute suhtes, mis ei järgi seadusest tulenevaid nõudeid. Pankrot on äriühingu maksejõuetuks kuulutamine kohtu poolt. Kohus langetab pankrotiotsuse, kui ühingu maksejõuetus on kestva iseloomuga ehk püsiv.

A 12.07.2013 15:02 (11 aastat tagasi)

Äriregistriks kustutamisega loetakse juriidiline isik lõppenuks ning kahjuks tulebki Sul leppida sellega, et Sul on õigus saamata jäänud töötasule, mida aga kelleltki sisse nõuda ei ole.

pupu 12.07.2013 16:59 (11 aastat tagasi)

Reelikale. Sundlõpetamise korral kui ettevõte on juba kustutatud, ei ole kelleltki enam midagi nõuda, sest ennem kustutamist kutsub äriregister mitu korda avalikult ettevõtte võlausaldajaid üles esitama kohtule oma nõudeid ja taotlema likvideerimis menetluse algatamist. Kui siis ei reageerinud, siis paraku peab nüüd tunnistama fakti, et see rong on läinud. Ja peale sundlõpetamist ei saa juba sellepärast endiselt juhatuselt midagi nõuda kuna sundlõpetamise otsuses ei nimetata dokumentide hoidjat. Pole dokumente, pole ka midagi küsida.

Ann 14.07.2013 12:03 (11 aastat tagasi)

täiesti jabur igatahes. sotsiaalministeeriumi jurist ütles just, et tuleb oodata kui pankrot kuulutatakse ja siis pankrotihaldur võtab võlausaldajatega ühendust jne. ja kuskohas äriregister avalikult midagi kuulutanud on? ma küll pole näinud sellist asja

pupu 14.07.2013 15:09 (11 aastat tagasi)

Pankrotti saab kuulutada ainult siis kui keegi teeb sellekohase avalduse. Äriregister avaldab neid teateid Ametikes Teadaannetes. Oleksid pidanud iga nädal Googlit kasutama ja neid teateid otsima. Sa võid seda teha ka nüüd, kui sind see veel huvitama peaks.

Ann 14.07.2013 18:34 (11 aastat tagasi)

aga töö- ja puhkusetasu nõue aegub ju alles 7a jooksul!?

pupu 14.07.2013 20:23 (11 aastat tagasi)

Aga sul ei ole enam seda nõuda kellelki. Ettevõtet ei ole enam. Sul ei ole paraku enam midagi teha, rong on läinud.

Bantex 17.07.2013 16:47 (11 aastat tagasi)

Oletatavasti ei olnud sa firmas ainuke töötaja (või ainuke kellel raha saamata jäi), oleksite pidanud kollektiivselt pankrotiavalduse esitama, see nõuab küll raha, aga mitme peale jagades oleksite ikkagi riigilõivu osa kaetud saanud. Siis oleks määratud haldur kellele oleksite saanud nõude esitada, mina oleks nt kohtutäituri etapi üldse vahele jätnud, kui on teada et firmas raha pole, siis pole täituril ka midagi arestida, lihtsalt nn laiendatud võimalustega inkasso.

Ann 19.07.2013 16:20 (11 aastat tagasi)

ei olnud ainuke töötaja, aga teised ei olnud huvitatud oma aega raiskama kohtutee peale. kollektiivne pankrotiavaldus oli tol hetkel välistatud kahjuks. aga töötukassa juristilt sain sellise vastuse: kahjuks ei ole selliste juhtumite lahendamine töötukassa pädevuses. Seaduse alusel saab töötukassa töötaja nõuet menetleda vaid siis, kui pankrotihalduri vastav avaldus on laekunud. Tegemist on keerulise juhtumiga, mille puhul peaksite abi küsima mõnelt juriidilise nõustamisega tegelevalt firmalt, kuna eelnevalt tuleks teha mitmeid toiminguid (registris andmete taastamine, pankrotiavalduse esitamine). Mis mõttes registris andmete taastamine? Kust üldse saab Eesti riigis tööõigusega seotud teemadel tasuta nõu?

A 20.07.2013 14:46 (11 aastat tagasi)

Teatud juhtudel saab likvideeritud ning registrist kustutatud äriühingut siiski registris taastada, kui hiljem selgub, et ettevõtte nimele on jäänud siiski mingit vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Praegu aga ei ole ilmselgelt tegemist selle juhtumiga. Seega tuleb leppida sellega, et mingit raha Sa kahjuks enam ei näe.

raiN 20.07.2013 14:51 (11 aastat tagasi)

Juriidilises mõistes vara = aktivad - passivad. Isegi kui tulemus on miinusmärgiga, on tegemist "varaga".

Reelika 21.07.2013 18:06 (11 aastat tagasi)

Vastavalt Töötuskindlustuse seaduse § 20 lg 1-le ..§ 20. Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu (makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.) 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu (makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.) 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses(makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel).....Kaaluma peaks seega, kas pankroti algatamine ei lähe maksma rohkem kui pärast Töötukassast saadavad summad.

A 22.07.2013 09:17 (11 aastat tagasi)

Ärge eksitakse küsijat. Ei saa alustada likvideeritud ning äriregistrist kustutatud ettevõtte suhtes enam mingit pankrotimenetlust. ÄS § 213 Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. § 218 (1) Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. (2) Kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. (3) Osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata.