korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminek

A 20.12.2013 09:23 (11 aastat tagasi)

Ilmselt on siin raske rääkida tehingu tühisusest. Ei saa nagu aru, et lepinguobjekti suhtes oleksid olemas kolmandate isikute nõuded. Võlgnevus pangale oli ju korteriühistul, nagu väidad, mitte aga eelmisel omanikul KÜ-le. Sinult saakski seda võlga nõuda üksnes juhul, kui eelmisel omanikul oleksid olnud KÜ ees täitmata kohustused.

KÜ 2.01.2014 19:43 (11 aastat tagasi)

Väga paljud KÜ-d on võtnud maja renoveerimiseks pangalaenu, mida makstakse tagasi 10-15 aastat kas kogutavast remondirahast või eraldi kogutavast laenutasumise rahast. Ega eelmine omanik ei pidanud ega saanudki seda laenuosa ette ära maksma. Ostsid renoveeritud majas korteri ja maksad seda laenuosa edasi nagu teisedki selles majas elavad korteriomanikud. KÜ laenuvõlg võibki väga-väga suur olla, sest maja remont on kallis, kuid ega seda raha pea kohe ära maksma, ikka tasapisi.

raimund 3.01.2014 15:09 (11 aastat tagasi)

1) pangavõla olemasolu varjati pahatahtlikult, sellest oleks pidanud mind korteri ostmisel teavitama, kuna pangaga sõlmitud laenu- ja pandilepingutele vastavalt oli pangal isegi õigus nõuda vajadusel korterite sundmüüki, ja sundmüügist ei olnudki asi kaugel 2) mitte keegi kü liikmetest igakuiseid tagasimakseid pangale ei teostanud juba mitu aastat, pank esitas tuima näoga olematule ühistule igakuiseid viiviste jms arvel lumepallina kasvavaid nõudeid, otsapidi oli asi kohtutäituri käes, kuna paar rammusat rahasahmakat oli kohus juba ühistult panga kasuks välja mõistnud, uued panga poolt kohtu kaudu sissenõutavad summad ootasid kenasti oma järjekorda jne jne 3) mingist renoveeritud majast polnud juttugi, ainult suhteliselt värske katus oli peal 4) mis seal vahet on, kas maksan pika aja jooksul või korraga? kas pika aja jooksul muutub summa väiksemaks mis kokkuvõttes maksta tuleb?

pezi 4.01.2014 13:43 (11 aastat tagasi)

Puudub selgus, kas iga korteriomanikuga oli sõlmitud eraldi pandileping ja millised kanded on tehtud kinnisturaamatus. Hüpoteek (nagu teisedki piiratud asjaõigused) peab olema kantud kinnistusraamatusse (AÕS § 325 lg 1) ja seejärel tulenevalt kinnistusraamatu avalikkusest (AÕS § 55) oli eeldatavasti nähtav kõigile sh Teile juba enne korteri ostu. Kui hüpoteeki kinnistusraamatust ei nähtu, siis pandileping pole Teile kui kolmandale isikule kohustuslik (VÕS § 8 lg 2).

raimund 4.01.2014 21:05 (11 aastat tagasi)

tänan vastuse eest. ei olnud iga korteriomanikuga eraldi pandilepingut sõlmitud, samuti ei olnud kinnistusraamatus hüpoteeki. samas väidan et ühistul minu kui ühistu liikme suhtes oli nõudeõigus, kuidas muidu see üldse olla saab siis ? a la et võetakse ühistuna laenu, ja ühistu liige ei peagi midagi tagasi maksma või ?? olulised kohad pandilepingust - Pandileping NR. PL - xxxxxxx Pandiga tagatud nõue - Pandileping on sõlmitud Panga ja xxxxxxx Korteriühistu, registrikood xxxxxxx (edaspidi nimetatud kui "Pantija", "Laenusaaja" või "korteriühistu") vahel xxxxxxx 2005.a. sõlmitud Laenulepingu nr. xxxxxxx, laenu summas xxxxxxx EUR ja sellele tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste (edaspidi nimetatud "Laenuleping") nõuetekohase täitmise tagamiseks. Pandiga tagatud nõue - Laenusumma, lepingutasu, intresside, viiviste, leppetrahvide tasumise ning Laenulepingust tulenevate muude Laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks pandib Pantija Panga kasuks Laenulepingust tuleneva võlgnevuse korteriühistu liikmele langeva osa tagasimakse nõudeõiguse kõigi korteriühistu liikme(te) vastu (edaspidi nimetatud "Pandi ese"). 1. Pantija tõendab Pandilepingule allakirjutamisega, et Pandi ese kuulub talle omandiõiguse alusel ja kolmandatel isikutel ei ole mingeid õigusi pandi esemele. Pantija esindaja kinnitab, et tal on kõik õigused ja volitused Pandilepingu sõlmimiseks. 5. Juhul, kui Laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi panga ees nõuetekohaselt ning Pank kuulutab Laenulepingust tulenevad Laenusaaja maksekohustuste täitmise tähtajad saabunuks, tekib Pangal õigus nõuda Pandi eseme realiseerimist. Pantija kohustub viivitamatult üle andma Pangale kõik Pandi esemega seonduvad dokumendid ja andmed. 6. Pangal on õigus realiseerida Pandi ese ilma enampakkumiseta, suuremat kasu tooval viisil.

KÜ 4.01.2014 21:47 (11 aastat tagasi)

Meie KÜ-l on sõlmitud pangalaenuleping kümneks aastaks ja selle lisas on (sõna-sõnalt ei mäleta), et kui KÜ-l tekib võlgnevus panga ees ja see on tingitud üksikute korterite võlgnevusest KÜ-le, siis pangal on õigus nõuda võlglaste nimekiri ja oma võla katteks esitada nõue nende konkreetsete korterite vastu. Suuremate võlglaste puhul võib asi ka sundmüügini minna. Seda kõike vaid sel juhul, kui KÜ poolt tervikuna pangalaenu maksta ei suudeta.

raimund 4.01.2014 22:50 (11 aastat tagasi)

vot selle viimase jutuga olen juba nõus, minu puhul täpselt nii oligi, et kü ei olnud juba aastaid sentigi laenu tagasi maksnud, järelikult oli pangal nii või teisiti ja kas varem või hiljem õigus esitada minu vastu nõue. jõuame oma jutuga ikkagi sinnamaale, mida juba teema alguses ütlesin - kui korterit ostsin, olid lepingu objekti suhtes olemas kolmandate isikute nõuded, mida korteri müüjad minu eest pahatahtlkult varjasid.

gesi 5.01.2014 19:03 (11 aastat tagasi)

Sellisel juhul on pandiesemeks korteriühistu nõudeõigus liikmete vastu tasumata osamaksete osas (AÕS § 277 lg 1, MTÜS § 12 lg 4). Panga õigus laieneb ainult pandiesemele st müüki läheb korteriühistu nõue, mitte liikmete korterid. Korteri sundmüügiks peab nõude omandaja esmalt hankima kehtiva täitedokumendi näiteks kohtuotsuse.

raimund 5.01.2014 21:24 (11 aastat tagasi)

ja mida see viimane mõttekäik sisuliselt muudab? mind ei loksuta karvavõrdki kas on korterite sundmüügi oht või mitte, minu jaoks on oluline et korteri müügiprotsessi käigus mitte lihtsalt ei varjatud, vaid otseselt valetati notariaalses lepingus teadlikult ja pahatahtlikult et kolmandate isikute nõuded lepigu objekti suhtes puuduvad. jõustunud kohtuotsused on olemas, isegi mitu tükki, kus ühistult on panga kasuks väga suured summad välja mõistetud, ja mida otse loomulikult ühistu poolt ära makstud ei ole, kuna ühistut ei ole tegelikkuses olemas. mis sorti kohtuotsuseid sa 19:03 vastaja silmas pidasid? lisan juurde et see kes korteri mulle müüs oli ise kü esimees, kes kogu selle jama pangaga kokku keeras. lootis et müüb korteri ja vabaneb kogu sellest pa.ahunnikust.

zeze 5.01.2014 23:30 (11 aastat tagasi)

VÕS § 11 lg 3 antud olukorras ei kohaldu. Liikme kohustused lähevad üle KÜS § 5.1 alusel. Poolte lepingueelseid kohustusi reguleerib VÕS § 14 ja Teie juhtumil võiks tugineda lg-le 2. See ei tähenda aga lepingu tühisust. Peale lepingu sõlmimist jääb ainult nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. Edu Teile.

raimund 6.01.2014 13:22 (11 aastat tagasi)

tänan vastuse eest! sellega et VÕS § 11 lg 3 antud olukorras ei kohaldu olen leppinud, ega ma asja sisust aru ei saa, aga keegi veel ütles mulle et see ei kohaldu, ju siis nii on;) VÕS § 14 lg 1 ja 2 tõepoolest viitasin apellatsioonis. Räägin mida tegin, ja kuidas seda põhjendan, kellel huvi on lugege palun ja kommenteerige. Asi on ringkonnakohtus praegu. Kuna tegemist oli olulise lepingurikkumisega, siis esitasin mulle korteri müünud isikutele taganemisavalduse. Kuna heastamine polnud võimalik, siis taganesin lepingust heastamiseks täiendavat tähtaega andmata. Kuna nemad lepingu tagasitäitmisega nõus ei olnud, läksin kohtusse. Millele toetun - 1) kuna teadlikult varjati võlgnevust pangale, ja teadlikult valetati müügilepingus, et kolmandate isikute nõuded lepingu objekti suhtes puuduvad, siis sellega rikuti kohustust tahtlikult, mis on VÕS § 116 lg 2 p 3 järgi oluline lepingurikkumine. 2) olulise lepingurikkumisega on tegu ka VÕS § 116 lg 2 p 1 põhjal - peale korteri omandamist selgus mõne aja jooksul, et ma olen olulisel määral ilma jäänud sellest, mida ma õigustatult müügilepingust lootsin. Peaks päevselge olema, et ma ei lootnud müügilepingust tulemust, kus mul on tuhandete eurode suurune võlg panga ees, mis kasvab prognoosimatult; et ma pean elama pidevas korterist väljatõstmise hirmus juhul kui pank peaks hakkama nõudma korterite sundrealiseerimist (milline õigus tal vastavalt lepingule on); ma ei eeldanud, et kü maja ei halda, et sellega seoses on maja sisuliselt hävimisohus; ma ei eeldanud et maja on kü tegevusetusest tingituna tuleohtlik; ma ei eeldanud et kommunaalteenuste eest maksmisega tekib probleeme jne jne jne - sellesse puuduste loetellu ma ei pannud praegu hiljem ilmnenud kütte- ja elektrisüsteemi puudusi, kuna otsuse lepingust taganeda tegin ma enne hagi esitamist ilma neid hiljem ilmnenud puudusi teadmata. 3) ka VÕS § 223 lg 1 põhjal on tegu olulise lepingurikkumisega - müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik. Minu taganemisavalduse esitamise hetkel ei olnud võimalik käivitada ühistu tööd, ja sellega tagada maja haldus ja hooldus, ja üleüldse vana puitmaja säilimine lähitulevikus. Kuna täielikult puudus kü viimaste aastate raamtupidamine (mida siiamaani hoiab mulle korteri müünud isik kes oli ühtlasi kü esimees ebaseaduslikult/pahatahtlikult enda valduses - ju siis on, mida ei kannata päevavalgele tuua), polnud võimalik välja selgitada millised on kü rahalised kohustused ja võimalikud nõuded ühistu liikmete (k.a. minu) suhtes, oli võimatu teada saada kui suurt kahju on ühistule tekitanud mulle korteri müünud isik/endine kü esimees ja sellest lähtuvalt olid prognoosimatud näiteks kohtu- ja õigusabi kulud mis tekiksid kui kü peab kohtu abil sundima teda ühistule tekitatud kahjut hüvitama jne jne. 4) ka VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel oli tegu olulise lepingurikkumisega - rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kokkuvõttes VÕS § 116 lg 2 p 1, p 2 ja p 3, samuti VÕS § 223 lg 1 põhjal oli taganemisavalduse tegemise hetkel (arvestamata hiljem ilmnenud elektri- ja küttesüsteemi puudusi, millele saan täiendavalt toetuda) absoluutselt selgelt tegu olulise lepingurikkumisega => kuna tegemist oli olulise lepingurikkumisega, oli mul vastavalt VÕS § 116 lg 1 ja VÕS § 223 lg 3 õigus lepingust taganeda => kuna heastamine polnud võimalik, siis VÕS § 223 lg 3 alusel võisin ma lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Ilma täiendavat tähtaega andmata võisin taganeda ka VÕS § 115 lg 3 toetudes. Täiendavalt annab mulle õiguse lepingust taganeda ka VÕS § 101 lg 1 p 4.

pure 6.01.2014 14:16 (11 aastat tagasi)

Kuidas esimese astme kohus põhjendas oma otsuse?

raimund 6.01.2014 18:37 (11 aastat tagasi)

Hea küsimus, tore et inimestel huvi on minu tagasihoidliku teema vastu ;) Nn. "kohus" muide ei põhjendanudki sisuliselt midagi, vaid korrutas nagu ajudeta papagoi järgi kostjate vandeadvokaadi ainetuid väiteid. Kostjate advokaat oli nimelt ühest büroost, mille omaniku perekonnanimi algab P tähega, ja kohtunik väga tõenäoliselt selle P tähega algava onu kui mitte palgal siis kindlasti vähemalt aastatepikkune sõber. Juba esimesest istungist oli see asi väga läbinähtav, mäng käis üheselt minu väravasse ainult, olukorda soodustas veel see et minul alguses advokaati polnud, oli ainult nõustajana hea tuttav kes suht hiljuti juura lõpetanud. Tõenäoliselt mõeldi et mis siis on, hirmutame poisid korralikult ära, küll nad alla annavad. Esialgu hirmutamine õnnestuski, kohtunik sisuliselt ähvardas mind esimesel istungil, et olgu ma minu jaoks ebapiisava kompromissiga nõus, "muidu võib juhtuda et ma ei saa sedagi" - täpselt sellised sõnad ütleski. Protokolli otse loomulikult midagi sellist kirja ei läinud. Kogu nn. "kohtulahend" oli üks-ühele copy-paste minu vastaste advokaadi seni esitatud tekstist, omalt poolt ei lisanud lp "kohtunik" ÜHTEAINSAT mõtet ka, samas ei unustanud ta korrata absoluutselt kõiki minu vastaste väiteid :))). Nii erapoolikuks läks see kohtunikukene, et julges isegi kahelda menetluse käigus ilmnenud küttesüsteemi puudustes, mille tõestuseks oli mul Päästeameti ettekirjutus. Vastaste advokaat oli seda menetluse käigus nimetanud kunstlikult loodud tõendiks vmt, ja kohtunik laulis kuulekalt sama laulu, nimetades hiljem ilmnenud kütte- ja elektrisüsteemi puudusi "niinimetatud varjatud puudusteks", andes mõista et need nagu ei olnudki tegelikud reaalsed varjatud puudused, vaid olid "niinimetatud" ehk siis tema väitel minu poolt pastakast välja imetud puudused. Väga tõsiseid apsakaid äärmiselt selgete ja arusaadavate seaduste ja juriidiliste mõistete tõlgendamises oli selles kohtulahendis (kui keegi tahab võin konkreetsed näited tuua), kõik kenasti vastaste advokaadi pealt kopeeritud, kust sai 100% kindlusega väita, et see kohtunik kas ei tunne seadusi, või siis erapoolikult ja pahatahtlikult tõlgendab seadusi valesti, vahepealseid variante ei ole, ja mõlemil juhul pakun et selline kohtunik ei sobi enda ametisse. Vastaste advokaadile ma loomulikult (ja peaaegu et siiralt ;)) midagi ette ei heida, tema eesmärk oli enda pehmelt öeldes mitte kõige helgema peaga klientidele näidata, kui palju ta tarka juttu (tegelikult mõttetut ja seadustele mittepõhinevat sõnamulinat) oskab produtseerida, kui vägevalt ta neid ikka kaitseb jne, p.s. mida rohkem juttu seda rohkem raha, takso ju tiksus kogu aeg, ja tiksub ka nüüd ringkonnakohtus kenasti edasi ;) jupike minu apellatsioonist - "Hageja on veendunud, et maakohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõigust, kuna on jätnud läbi analüüsimata enamuse hageja poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid ning tähelepanuta hageja nõuded. Kohus on kohaldanud valesti ka materiaalõiguse norme, mis puudutavad korteriomandit ja müügilepingust taganemist sellel esinevate oluliste puuduste tõttu. Maakohus on otsuses rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid." Apellatsioon oli 11 lehekülge pikk, tõsisest büroost advokaadi koostatud, kusjuures mitmetest asjades ei jõudnudki seal juttu teha ega peensustesse laskuda, niivõrd mäda oli juba üldjoontes kogu see maakohtu "lahend".