heade kommete vastased intressid ja sissenõudmistasud

K--- 19.12.2013 18:32 (11 aastat tagasi)

Sai võetud ühest kiirlaenu firmast laenu krooni ajal ja seda 2000 krooni.Asi oli pikalt inkassol ja lõpuks sõlmisin maksegraafiku nendega eelmise aasta juulis.Võlaks oli märgitud 424,28+ graafikutasu 22,37.Tol momendil oli kõige suurem soov asi korda saada ja oli sissetulek millest ka seda maksegraafikut tasuda,Nüüd,aga olukord selline,et sissetulek puudub ja oktoobrikuust pole maksnud.Mainin ära ka selle,et graafikut ma ei allkirjastanud vaid saatsin graafiku kirjale vastu oma nime,isikukoodi ja et kinnitan maksegraafiku kättesaamist. Kui ma internetist lugedes aru ssain õieti siisviiviseid pole võimalk rohkem nõuda kui põhisumma?Minu meelest on summa isegi liiga suur.?Kas inkassofirma võib selle nõudega kohtu poole pöörduda?

Liisa 19.12.2013 22:10 (11 aastat tagasi)

Kui inkasso ei saa teilt raha kätte, siis üldjuhul annab ta sellest võlausaldajale teada ning võlausaldaja ise pöördub kohtusse.

A 20.12.2013 09:13 (11 aastat tagasi)

Ei saa välistada ka, et kiirlaenufirma on nõude loovutanud inkassole. Olenemata sellest, kas nõue oli loovutatud või mitte, on Sul praegu kehtiv leping inkassoga, kus 424,28 eurot on põhivõlg. Seega inkasso võib pöörduda kohtusse.

K--- 20.12.2013 12:35 (11 aastat tagasi)

Ei ole põhivõlg, seal sees viivised ka.Põhivõlg ehk summa mis ma laenasin on eurodes umbes(2000kr) 128-129 eurot.

A 20.12.2013 14:29 (11 aastat tagasi)

Inkassoga sõlmisid Sa uue lepingu ning kogu senine võlgnevus muutus põhivõlaks. Samas puudub ka selline seadus, mis keelaks intressi või viivist nõuda rohkem kui põhivõlg. Kohus võib viivist üksnes vähendada võlgniku nõudel ning viivistelt ei või omakorda viivist arvestada.

... 23.12.2013 08:50 (11 aastat tagasi)

selline seadus on täiesti olemas, mis reguleerib viiviseid ja intresse, et need enam ei saa ületada teatud piire...

A 23.12.2013 11:17 (11 aastat tagasi)

Kui nii tark oled, äkki siis viitad ka seaduse nimele ning paragrahvile?

Kolga Kalev 23.12.2013 14:58 (11 aastat tagasi)

Eelmine autor pidas silmas vast kohtupraktikat, et üldjuhul rohkem ei mõisteta. Samas on vägagi tõenäoline, et säänsetel juhtudel on viivise määrale vastu vaieldud sellisel viisil nagu auväärt A seda viitas.

Liisa 23.12.2013 18:58 (11 aastat tagasi)

Viivise teemat käsitleb võlaõigusseadus.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.