Teemade kronoloogiariigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale (3) notari deposiit (2) tehingust tuleneva nõude aegumine (6) tehingust tuleneva nõude aegumine (6) sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet (1) |
tehingust tuleneva nõude aegumineKaupo 7.02.2014 19:02 (11 aastat tagasi) Kuna muutub pangalaen sissenõutavaks? Aegumistähtaeg algab üldjuhul ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (st sissenõutavaks muutumisest). Kui pangalaen on lepingujärgselt igakuiste kuumaksetega, kas siis saab kohaldada (vähemalt osaliselt) nõude aegumist...kui ma võtsin laenu 2007 augustis aastal ja leping öeldi ülesse 2010a augustis Vahepeal tasutud pole ja pole ka kohtuotsust. Kas saab kohaldada aegumist näiteks 2007 aasta esimese viie makse osas(mida pole tasutud), sest tegelikult oli ju pangal õigus nõuda kohustuse täitmist või saab ikkagi aegumist nõuda "kogu kompoti" peale, ehk siis alates 2010 peale lepingu ülesütlemist. Ning veel teine küsimus. Kuna peatub aegumine...kui pank ands asja kohtusse 2012 augustis aga tänini pole mingit otsust langetatud(justnimelt poolte vaidluse üle aegumise osas)...kui pikaks ajaks see 2012 kohtusse andmine aegumistähtaega edasi lükkab või algab aegumistähtaeg (3 aastat) üldse otsast peale? Reelika 8.02.2014 00:42 (11 aastat tagasi) Laen aegunud kohe kindlasti ei ole. Esiteks lepingu üles ütlemisega piditegi tasuma kogu summa pangale ja 2012 andis pank teid kohtusse. Hagi esitamine peatas aegumise. A 8.02.2014 09:39 (11 aastat tagasi) Lepingu ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks need laenulepingust tulenevad kohustused, mis ei olnud veel enne sissenõutavaks muutunud. Nende kohustuste osas, mille puhul aga saabus tasumise tähtaeg enne lepingu ülesütlemist, tuleb ka aegumist arvestada vastava kohustuse täitmise tähtpäevast, iga makse kohta eraldi. Vt TsÜS § 154 Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuna pank pöördus kohtusse augustis 2012, siis on käesoleval juhul aegunud nõuded 2007. ning 2008. a tasumisele kuulunud osamaksete osas. Kohtusse pöördumine peatab aegumise ning peatumine lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Kaupo 8.02.2014 11:02 (11 aastat tagasi) Tänan A- just sellekohast infot vajasingi. Kas hetkel minupoolne venitamistaktika oleks kasutoov tegur? Saan aru, et enne kohtulahendit peatumine ei lõpe, kuid ometigi on palju "riigimehi" kes aastaid kohtus käivad ja hiljem puhtana välja jalutavad kuna asi aegunud- lihtsalt kasutavad ajategurit enda süüst puhtaks pesemiseks. Kas minupuhul on kah selline võimalus!? Miks ma seda teen- olen solidaarne käendaja võlanõudele. Ülejäänud käendajad on kas eraisiku pankroti välja kuulutanud või lahkunud Eestist- võetakse sellelt kelle käest saab, ehk minult...loomulikukt üritan võimalikult vähe tasuda teiste meeste osa eest! A 8.02.2014 11:38 (11 aastat tagasi) Kuni kohtulahendi jõustumiseni aegumine ei jätku. Seega need maksed, mis kuulusid tasumisele alates 01.01.2009 mõistab kohus niikuinii välja. Kaupo 8.02.2014 11:54 (11 aastat tagasi) Vabanda, et sind viimast korda tüütan, kuid tundub, et oled siin ainus kes mütsi jagab reaalselt. Kui nõue on võlgnevus 8 929.55 eurot koosneb põhiosa võlast 2 993.17 eurot, intressivõlast 837.40 eurot, sissenõude kuludest (riigilõiv) 89.80 eurot ja põhiosa viivisest 5 009.18 eurot..siis kas kohtupraktika kohaselt saan loota nende 5009,18 Viivise vähendamisele? Mingi seadus ütleb, et viivised ei tohi olla suuremad kui põhivõlg A 8.02.2014 12:37 (11 aastat tagasi) Seadus ei ütle, et viivis ei tohi olla suurem kui põhivõlg. Samas võid taotleda kohtult viiviste vähendamist kuni põhivõla summani ning üldjuhul kohus taolise taotluse ka rahuldab. VÕS § 113 lg 8 Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |