sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet

K 12.03.2014 13:53 (11 aastat tagasi)

Seadust tuleb lugeda terviklikuna. Sama paragrahvi, kus on öeldud, et vanemahüvitisele sisenõuet pöörata ei saa, teine lõige annab teatud tingimustel siiski õiguse vanemahüvitiselt võlgu kinni pidada. https://www.riigiteataja.ee/akt/113062012002?leiaKehtiv#para131

Fiona 12.03.2014 14:14 (11 aastat tagasi)

Ma soovisingi üle küsida, et nagu on siin vastuses antud viites kirjas, et vastavalt sissenõudja avaldusele on võimalik ka vanemahüvitisest kinni pidada või juhul kui tulemus ei ole viinud või eeldatavasti ei vii võla tasumiseni. Ma tegin tookord kohtutäiturile avalduse, et kuna tegemist on üürilise tekitatud võlgnevusega, mis on kohtu kaudu ka välja nõutud üüriliselt. Üüriliselt kohtutäitur ei ole midagi suutnud kinni pidada ja ma soovin teha maksegraafiku ettepaneku. Loomulikult pean võlgnevuse tasuma ühistu ees aga kuna võlgnik ei tasu võlga ka pärast kohtuotsust, siis sooviksin maksegraafiku alusel selle võla tagasi maksta. Hetkel ei ole mina tahtlikult maksmisest kõrvale hoidnud, et ma läheksin punkti alla, kus võla tasumine ei ole viinud või eeldatavalt ei vii tulemuseni. Minu kolmele kirjale, millest üks on maksegraafiku avaldus, ei ole ta ei vastanud ega reageerinud. Ühistust kontrollisin, vastavat avaldust, kus sissenõudja nõuab minu vanemahüvitisest kinni pidamist, ühistu teinud ei ole. Mul puudub praegu täielikult vastus, mis on minu puhul need teised teatud tingimused, mille alusel kohtutäitur on otsustanud ja tegutsenud.

K 12.03.2014 15:40 (11 aastat tagasi)

Kohtutäitur peab tegema kõik endast oleneva, et võlg võlgnikult kätte saada. TMS § 131 lõikes 2 peetakse rohkem silmas olukordi, kus võlgnikul ei ole muud vara ega sissetulekuid peale nende, mis sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud, mitte seda, et võlgnik hoiaks maksmisest tahtlikult kõrvale. Isegi kui ühistu sellekohane avaldus puudub, on kohtutäitur tegutsenud võlausaldaja ja ka teie enda huvides. Täitur võiks võla katteks ka teie korteri maha müüa, aga ta on siiani teie vara säästnud.

A 14.03.2014 09:12 (11 aastat tagasi)

Maksegraafiku osas peate kokku leppima mitte kohtutäituri vaid korteriühistuga. Kui saate vastava kokkuleppe sõlmitud, siis alles saabki kohtutäitur sellest lähtuda.

Fiona 14.03.2014 11:26 (11 aastat tagasi)

Ühesõnaga minul, kui võlglasel siis ei ole mingeid õigusi? Kohtutäituril on õigus arestida konto, saada võlg kätte ükskõik, millisel viisil ja minu, kui võlglasega suhtlema ei pea? Ma pean foorumitest uurima ja küsima, selleasemel, et kohtutäitur mulle otse ja ise vastab tekkinud küsimustele. Näiteks seda, kui suur on see summa, mis igakuiselt peab jääma minu pangakontole, kui mul on kolm ülalpeetavat. Või seletama mulle lahti, mis põhjusel ta laseb Pensioniametil pidada kinni X summa, kust see summa tulnud on. Mina olen ju protsessis üks osapool ja võlgnikul peavad ka siiski olema mingid õigused infole. Praegusel hetkel jääb siinsest vastusest mulje, et ma pean veel õnnelik olema, et minu pangalaenuga korterit ei taha kohtutäitur maha müüa kuigi mul ei ole panga ees mingeid probleeme ja samuti ka laenu tagastamisega mingit probleemi ei ole. Ma ei tunne, et kohtutäitur oleks minu huvides tegutsenud. Milles see väljendub? Mina olen antud olukorras samamoodi hetkel kannataja, kellele üüriline on tekitanud kahju ja on võlgu. Kogu probleem ongi saanud alguse sellest, et üüriline ei ole täitnud oma kohustust. Mul ei ole olnud enne seda ega ka peale seda võlga ühistu ees. Kohtutäitur kasseerib ühistu võla sisse minult kuna minu puhul ei pea tegema muud, kui lihtsalt kiri Pensioniametisse ja võlg ongi kätte saadud. Väga mugav ja lihtne lahendus kuna mina korteri omanikuna vastutan arvete eest ühistule. Ühistu saab oma raha aga minule võlgu oleva summa võin korstnasse kirjutada kuna selles osas peab kohtutäitur hakkama vaeva nägema ja siiamaani ei ole ta midagi ette võtnud. Esmane võlglane on ju üüriline. Mul võlglasena on õigus teatud summale kuus, mida kohtutäitur puutuda ei tohi, samas ei ole ta mu kirjale vastanud ja igakuiselt läheb läheb võla katteks summasid ja ma ei ole kindel, et mulle õige summa kuus arvele jääb.Ma ei ole ka siit sellele küsimusele vastust saanud.Üürilise osas peaks kohtutäitur tegema samamoodi kõik endast oleneva, et võlg kätte saada. Miskipärast on reaalne olukord hoopis teine.

K 14.03.2014 11:56 (11 aastat tagasi)

Võlgnikule peab kätte jääma iga kuu vähemalt palga alammäära suurune summa pluss 1/3 palga alammäärast iga ülalpeetava kohta, kui tegemist ei ole elatise nõudega. Teie puhul sel aastal siis 355 + 1/3*355*3 = 710 eurot. See summa tuleb iga kuu pangast välja võtta või ära kasutada, sest kasutamata osa järgmisse kuusse edasi ei kanta. Võla sissenõudmist ei mõjuta see, kuidas ja kelle süü läbi võlg on tekkinud. Selliseid argumente kohtutäiturile saata on mõttetu, tema peab täitma kohtu korraldust. Samuti ei saa kohtutäitur ilma võlausaldaja nõusolekuta sõlmida maksegraafikuid. See, et kohtutäitur ei ole saanud üürnikult midagi sisse nõuda ei mõjuta kuidagi võla sissenõudmist teilt. Ja võib-olla peate tõesti õnnelik olema, et kohtutäitur ei ole huvi tundnud, kas vanemahüvitis on ikka teie ainuke sissetulek ja lasete pangalaenuga soetatud korteril tühjana seista või saate praegugi üüritulu, millest ka maksuamet midagi ei tea.