Lahutuse korral kodulaenu maksmine.

Katrin 24.07.2014 20:28 (11 aastat tagasi)

Tere. Nimelt tuttav lahutas oma eksnaisest juba pea 4aastat tagasi ja jättis maja eksnaisele aga ,kuna eksnaine seda ei maksnud pandi maja müüki aga sealt jäi veel laenu alles. Eksnaine maksis seda laenu igakuu-nagu oli kokkulepe,kuna maja jäi talle. Aga nüüd pank avastas ,et eksmees töötab ja elab soomes ja esitas täisnõude eksmehele ja seda põhjendusega, et liiga vähe maksab eksnaine laenu tagasi ja neile sellest ei piisa, muidugi oli mainitud nagu soomes elaksid rikkurid,et mis teil seda maksta on ja,kui ei maksa siis soome kohtutäiturile edasi. Ei huvitanud panka ka see,et eksnaisega tehtud kokkulepe,et tema maksab,kuna maja jäi talle. Seda summat pole ka pooleks tehtud vaid ikka täissumma pea 5tuhat euri peab siis tasuma. Ei sobinud pangale ka mingi maksekokkulepe, vaid pool summat tuleks tasuda kohe ja siis ehk mingi maksegraafik aga inimesel pole kuskil välja võtta sellist summat. Kas inimesel pole võimalust mitte midagi endal teha? Kas tõesti mingisugust õiglust pole ja panka ei huvita? Teeks siis vähemalt pooleks selle võla nagu peaks olema aga seda ka pole-et nagu eksnaine võlast prii. Täielik ummikseis. Eksmehel on uus pere ja maksab ka alimente sellele naisele. Aitäh.

vastus 24.07.2014 22:54 (11 aastat tagasi)

Laenuga on loomulikult nii, et kokkulepped tuleb täita. Laenusaajate omavahelised diilid ei muuda lepingut. Nii nagu leping sõlmiti 3 osapoole vahel, saab seda ka muuta vaid kõigi 3 osapoole nõusolekul. Mis muidu viga? Iga laenusaaja lepiks ju muidu pärast laenu kättesaamist mõne prügikolliga kokku, et too nö maksab laenu tagasi. Ja võlgade korral on loomulikult laenuandja asi, kas ta võlglastele veel aega annab või mitte. Laenu tagasi maksmine ja elatis lapse ülalpidamiseks on erinevad asjad ja ei puutu omavahel kuidagi kokku.

Onari Kämmal 25.07.2014 14:06 (11 aastat tagasi)

Kui peale eluasemelaenu tagatiseks olnud korteri/maja müümist jääb veel mingi summa üles, siis üldjuhul finantseerivad pangad selle väikelaenuna. Seega antud juhul on küsimus selles, et millistel tingimustel täpselt sõlmiti antud väikelaenu leping - kes on seal laenuvõtja(d) ja kaastaotleja(d) ja millistel tingimustel antud juhul pank nõuab laenu ennetähtaegset tagastamist. Seda viimast peaks paluma rahulikult, aga resoluutselt pangal kirjalikult tõendada - ei tea, mis pangaga tegu, aga tuttavate kogemus oli, et masuajal kippus SEB ka harrastama seda teguviisi, et soovisid igal võimalusel "kokku saada ja rääkida", mitte inimestele kirjalikult vastata. Kirjaliku ja põhjendatud taotluse nõudmise peale kadusid või leebusid nii mitmedki nendepoolsed nõudmised.

??? 26.07.2014 22:07 (11 aastat tagasi)

Kui pangalaenu tagatiseks olev kinnisvara läheb müüki, siis üldjuhul on enne seda laenuleping üles öeldud ja kogu tasumata laenujääk muutub sissenõutavaks (lisaks jooksvad kõrvalkohustused). Osa selles summast saab kohe ära täita sundtäitmise kaudu, ülejäänu välja nõudmiseks (kui kinnisasja müük kõike ei kata), peab pank minema kohtusse. Mingiks väikelaenuks seda jääki omakorda ei muudeta.

Katrin 26.07.2014 23:09 (11 aastat tagasi)

Hmm. Ma ei saanud nüüd päris täpselt aru,kui aus olla. Maja müüd maha,kuna eksnaine kellele jäi maja ei maksnud laenu-nii jäi kokkulepe,et maja jääb talle. See selleks . Maksis ka üksi aga panga meelest liiga vähe. Kohtusse minema ei pea, õeldi ,et annavad otse kohtutäiturile. Et kõik terve see laen läheb,siis eksmehe kaela. Eksmees üritas ka maja müüa,kui sai teada et eks ei maksnud aga jäi hiljaks. Kui on koos võetud laen,siis oleks õiglane kasvõi kui see laen läheks pooleks,mitte elukoha järgi pannakse kõik eksmehe kaela,kuna elab soomes ja siis kindlasti rikas. Samuti ajuvaba see, et eksmees ütles et võib maksta aga tahaks siis maksegraafikut aga sellega pank nõus pole, vaid ikka pool summat korraga aga kui inimesel seda kuskilt võtta pole? Samuti ei soovi,et see sooma kohtutäiturile tuleks,kuna siis summa läheks mitmeid kordi suuremaks. Täiesti ummikseis. Tahaksin inimest aidata aga ei oska.

??? 27.07.2014 08:52 (11 aastat tagasi)

No sinu arusaam õiglusest ei kattu seaduse mõttes õiglasega. Tutvu solidaarvõlgniku mõistega, ehk siis saad paremini aru-

Katrin 26.07.2014 23:10 (11 aastat tagasi)

Hmm. Ma ei saanud nüüd päris täpselt aru,kui aus olla. Maja müüd maha,kuna eksnaine kellele jäi maja ei maksnud laenu-nii jäi kokkulepe,et maja jääb talle. See selleks . Maksis ka üksi aga panga meelest liiga vähe. Kohtusse minema ei pea, õeldi ,et annavad otse kohtutäiturile. Et kõik terve see laen läheb,siis eksmehe kaela. Eksmees üritas ka maja müüa,kui sai teada et eks ei maksnud aga jäi hiljaks. Kui on koos võetud laen,siis oleks õiglane kasvõi kui see laen läheks pooleks,mitte elukoha järgi pannakse kõik eksmehe kaela,kuna elab soomes ja siis kindlasti rikas. Samuti ajuvaba see, et eksmees ütles et võib maksta aga tahaks siis maksegraafikut aga sellega pank nõus pole, vaid ikka pool summat korraga aga kui inimesel seda kuskilt võtta pole? Samuti ei soovi,et see sooma kohtutäiturile tuleks,kuna siis summa läheks mitmeid kordi suuremaks. Täiesti ummikseis. Tahaksin inimest aidata aga ei oska.

laenuori 27.07.2014 00:44 (11 aastat tagasi)

Lihtne ja loogiline. Nüüdseks sinu mees võttis eksiga koos laenu. See, et nad lahku läksid, ei tähenda, et pank ka lahku läks ja ühe liblika lendu lasi. Lõa otsas on mõlemad ja võetakse sealt, kust suurem võimalus. Naine jäi juba niigi kodust ilma ja kasvatab üksi lapsi - sealt pole midagi võtta enam. Mees elab paremat elu ja sissetulekud võimaldavad temalt võtta, siis nii ongi. Maksegraafikut ei pea võimaldama laenaja, ükskõik, et see sinu silmis ajuvaba on. Laen ju võeti ja graafik juba sõlmiti, sellest ei peetud kinni ja nüüd on võlausaldajal õigus kõik korraga sisse nõuda. Nii, et mees maksab ja kui tahab, võib hiljem naiselt pool sisse nõuda. Pool, sest laen oli kahepeale ja naine ei saanud kasu, kuna maja müüdi niigi juba maha. Iseasi, kas ka saab. Sinu soov, et asi Soome täituri kätte ei läheks, ei oma mingit tähtsust. Loevad antud allkirjad. Laen võeti, võeti - nüüd on vaid rõõm tagasi maksta.

A 28.07.2014 09:19 (11 aastat tagasi)

Kohtutäituri kaudu toimus hüpoteegi sundtäitmine. Nüüd, kui pank tahab sisse nõuda peale hüpoteegi realiseerimist tasumata jäänud laenusumma, on kaks võimalust, kui pank ja võlgnik jõuavad omavahel kokkuleppele, sõlmitakse vastav leping. Kui kokkuleppele ei jõua, pöördub pank laenujäägi sissenõudmiseks kohtusse. Oluline võib olla see, millal on laenuleping üles öeldud? Kui laenulepingu ülesütlemise järgselt 3 aasta jooksul ei ole laenujäägi tasumiseks uut lepingut sõlmitud või kohtusse pöördutud, siis panga nõue aegub.

Katrin 29.07.2014 16:43 (11 aastat tagasi)

Laenuorjale : naisel oli uus mees -uue majaga , selleks ta selle maja ka lasi ära võtta. Samuti maja oli ostetud eksmehel enne abielu, vaid laenu võtsid koos. Kuna maja jäi naisele,siis leppisid kokku ka nii. Ok see selleks aga laenu peaks tegema pooleks või pank peaks andma võimaluse maksta osadena,mitte nõudma suurt summat kohe. See eksnaine pole üksikema!!!

??? 29.07.2014 17:13 (11 aastat tagasi)

Peaks? Panka solidaarvõlgnike omavaheliselt kokkulepped ei puuduta. Tema nõuab sellelt, kellelt soovib. Taaskord, sinu arusaam võlausaldaja-võlgnike suhetest ei klapi sellega, mis seaduses kirjas. Kui ei sobi see sulle, siis tee ettepanek seaduse muutmiseks.

Katrin 1.08.2014 11:10 (11 aastat tagasi)

Tegelikult on asi nii, et see eksnaine maksab igakuu pangale ilusti kindlat summat. Mis alustel siis nõutakse,kui igakuu on laekumine? Või mis alustel saab küsida kohe poolt summat? Ja vastajatele,kui ilkuda tahate ja vastata ei oska siis paluks mitte üldse kommenteerida! Ma räägin inimeste vahelisest kokkueppest, samuti need kaks inimest ei ole vihajalal. Ka tema eksnaine arvas,et ei peaks mingit kokkulepet sõlmima see mees,kuna tema maksab ilusti.

A 1.08.2014 12:10 (11 aastat tagasi)

Kuna kodulaenu leping on ülesütlemisega lõppenud, siis on kogu laenujääk muutunud sissenõutavaks, s.t pangal on õigus nõuda kogu laenusumma kohest tagastamist. Teistsugune oleks olukord siis, kui peale kodulaenu ülesütlemist ja tagatise realiseerimist oleks olnud sõlmitud pangaga leping laenujäägi tasumiseks, mida tagatis ei katnud. Eelkõnelejatel on õigus, et panka mehe ja tema eksnaise omavahelised kokkulepped ei puuduta. Panga ees on tegemist solidaarvõlgnikega ning pangal on õigus endal otsustada, kellelt ta laenu tagasi nõuab ning millistes osades. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1).

Katrin 5.08.2014 12:12 (11 aastat tagasi)

Nüüd selgus ka tõsiasi,et eksnaine on maksnud igakuu teatud summa-tegi kohtutäituriga (pangaga) kokkuleppe pea 6-aastat tagasi ja sealt summast igakuiselt pole pangale laekunud see summa ehk kohtutäitur on igakuu omale võtnud 6.- euri pole küll suur summa aga 6aastaga juba on. Samuti ei klapi summa jääk hetkeks,kuna see peaks olema väiksem aga pank väidab suuremat summat. Pabereid pank saatnud pole. Kuna pank väitis,et summa ei suurene ja intresse pole, siis kuidas summa on 6aastaga vähennud vaid 1500euri,kui peaks olema üle 3000.- vähenenud. Igaljuhul natuke segane värk.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.