kas lapse emal on õigus laps ära ära viia ?

taavet 11.09.2014 12:05 (10 aastat tagasi)

Mina esitas 27.08.2014 Harju Maakohtule avalduse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja temale lapse ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Avaldaja palub kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset ja anda avaldajale kohtumenetluse ajaks otsustusõigus lapse elukoha suhtes ning õiguse last esindada ainuisikuliselt. Kohus jättis avalduse ja esialgeese õiguskaitse taotluse 28.08.2014 määrusega käiguta ja kohustas avaldaja tasuma riigilõivu. Avaldaja teatas kohtule 05.09.2014, et tasus riigilõivu avalduselt 10 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kohus võttis avalduse menetlusse 05.09.2014.   KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED   Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.   TsMS § 378 lg 3 p 1, 2 ja 3 ja 7 kohaselt võib kohus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida vanema õigusi ühise lapse suhtes, vanema suhtlemist lapsega ja lapse väljaandmist teisele vanemale ning muid perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. TsMS § 551 lg 2 sätestab, et enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist peab kohus küsima tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Kohus osundab, et tulenevalt TsMS § 477¹ lg 2 kohaldatakse esialgset õiguskaitset eelkõige siis, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, seega peab vajadus õiguskaitse kohaldamiseks olema tingitud erakorralisest juhtumist. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut. Avaldaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist selleks, et saada otsustusõigust lapse elukoha suhtes ning õigust last esindada ainuisikuliselt kohtumenetluse ajal. Avalduse kohaselt on lapse ema lapse juurest lahkunud, jättes lapse isale. Avaldaja taotleb esialgse õiguskaitse korras lapse hooldusõiguse muutmist põhimõtteliselt samal viisil nagu avalduses. Avalduses märgitud asjaoludest tuleneb, et laps viibib käesoleval ajal koos isaga, samuti ei ole andmeid, et Mirell Neem oleks pandud lapsele ohtlikku olukorda. Samuti on kohtule teadaolevalt lapse Mirell Neeme vanematel lapse ühine hooldusõigus. Kohus määras käesolevas kohtumenetluses TsMS § 219 lg 2 alusel lapsele riigi õigusabi korras esindaja. TsMS § 217 lg 7 kohaselt, kui menetluses esindab last selleks määratud esindaja, ei ole vanematel õigust menetluses last esindada. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et kohtu hinnangul ei ole tegemist käesolevas kohtumenetluses ootamatu ega erakorralise juhtumiga, mis vajab reguleerimist esialgse õiguskaitse korras enne tsiviilasja nr lahendamist, jätab kohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu saab olla ainult ajutise iseloomuga ja mistahes otsustus ei pruugi kattuda lõpplahendis kindlaksmääratavaga ning võib lapse huvisid elukorralduse pideva muutmise tõttu hoopis kahjustada. Õiglase kohtumõistmise aspektist, lapse õiguste ja lapse huvide kaitsmisega seotud asjaolude kogumist ning õigusemõistmise eesmärgist lähtudes ei pea kohus põhjendatuks käesoleva esialgse õigusk9aitse taotluse rahuldamist ka seetõttu, et niisugusel juhul saavutataks sama eesmärk, milleni jõudmiseks on avaldus esitatud, ilma kohtumenetluseta ja asja põhjalikult arutamata.