Teemade kronoloogia
Haakrik (3)
KoÜ reservfondi üleandmine KÜ-le (0)
Kaasomandi kasutuskord (9)
Nimevahetus inglisekeelseks (0)
laenud (2)
Kaasomandi kasutuskord
Irina 16.09.2014 21:38 (10 aastat tagasi)
Tegu on kolmikmajaga, kus mulle kuulub keskmine boks ning krundi mõtteline osa. Naaber istutas põõsad nii, et läbipääs maja külje poolt ühisele muruplatsile on mulle suletud. Kas ma saan õieti aru, et sõltumata sellest et mulle kuulub keskmine boks ei saa naaber kaasomandis olevad vara ainult enda huvides kasutada ja läbipääsu piirata. Põõsad ei lõppe tema majaosa küljeseinadega vaid laienevad edasi krundi lõpuni kus tavaliselt oli vaba läbipääs.
zetu 16.09.2014 22:04 (10 aastat tagasi)
täpselt nii, kaasomandit käsutavad omanikud kokkuleppe alusel. Kas on ka mingi kasutuskord seatud? Kui te kolm omanikku pole kokku leppinud, siis tuleb tal tagada ligipääs teie mõttelisele osale.
Irina 16.09.2014 22:12 (10 aastat tagasi)
Tänan, zetu! Kasutuskord pole seatud.
Irina 17.09.2014 10:09 (10 aastat tagasi)
Sellega seoses veel üks küsimus: Kui ma prügikonteineri maja ees kunagi ei kasuta kas pean prügi eest ikka maksma? Meil oli kokkuleppe, et ma ei maksa kuna ei kasuta kuid praegu hakkas juba tüli siis kas nad võivad nõuda prügiveo summad tagant järgi ?
uri 17.09.2014 10:57 (10 aastat tagasi)
jah
Irina 17.09.2014 10:58 (10 aastat tagasi)
uri, jah mõlemale küsimusele?
vastus 17.09.2014 11:07 (10 aastat tagasi)
jah, jah. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad asja ühiselt, sealhulgas kannavad asjaga seotud kulud ühiselt, reeglina vastavalt kaasomandiosa suurusele, kui ei ole kasutuskorras kokkulepitud teisiti. Kasutuskord peab olema notariaalselt sõlmitud, et ta omaks tõesti tähendust. igasugu suunõlaliste kokkulepete korral on ju vaid ühe sõna teise sõna vastu. Seda enam, et seda näevad juba üldregulatsioonid ette, et prügiveo eest pead tasuma. Ainult erandkorras (kui näiteks ei ela keegi kohal) on võimalik taotleda KOV-i vahendusel prügiveo teenuse (ja selle eest maksmise) peatamist.
vastus vastusele 17.09.2014 20:08 (10 aastat tagasi)
ära aja inimesele pada - kogu kinnistul ju toimub prügivedu, see kuidas kaasomanikud omavahel selle summa jagavad - on täiesti nende endi asi! Kui on suuline kokkulepe, siis on see võlaõiguslikult täiesti kehtiv - ja tõestuseks on sellelel see, et teised kaks kaasomanikku on ise vabatahtlikult tasunud kogu prügiveo arve. Nõuda tagantjärele võib ju mida iganes, aga on vaja ka tõendada, et sellist kokkulepet pole olnud. Ja mis puutub kasutuskorda - siis kui seda EI OLE - on igal kaasomanikul õigus kogu kinnistu ulatuses liikuda ja oma asju ajada. Nii, et loll jutt suhu tagasi, juuratudeng (ilmselt 2 kursus).
Irina 18.09.2014 09:08 (10 aastat tagasi)
Aitäh. Meil on prügivedu jägatud kaheks majaks, kus on kokku 6 omaniku. Kui ma kirjutasin kõikidele 3 aastat tagasi, et prügikonteineri ei kasuta ja palusin et ma arvete jägamiseks ei osale siis ei olnud keegi vastu. Kui ma palusin naabril ligipääs muruplatsile vabaneda siis ta hakkas küsima prügiarvete maksmist tagantjärgi 3 aasta eest. Kas ma sain õieti aru, et naaber ei saa tagantjärgi tasumist küsida kui teised omanikud teda ei toeta? Või saab oma saamata tulu nõuda?
vastaja 18.09.2014 09:39 (10 aastat tagasi)
kui teil oli kokkulepe, et sina ei maksa prügiveo eest, siis ei saa tema tagantjärele sellest taganeda. Ta saab öelda sinult nii, et nüüd kullake hakkad maksma prügi eest - aga tal poel mingit õigust esitada sulle tingimusi kaasomandi kasutamise suhtes. Sellest "saamata tulu" jutust ei saa ma küll aru.