Teemade kronoloogia
Asjaõigus (2)
apelatisooni menetluskulud (16)
kohtutäitur ei vabasta aresti alt (4)
Millised seadused annavad aluse vaidlsutada... (8)
Varakindlustus (0)
tolli arve (2)
Millised seadused annavad aluse vaidlsutada...
Ummi 14.10.2014 09:19 (10 aastat tagasi)
...kinkeleping. Mees ja naine olid abielus. Lahutasid kohtu teel. Toimus ka varajagamine. Mehel oli enne abielu saadud maja kinkelepinguga. Abielu jooksul tehti seal remonte. Varajagamisel 2010 esitas naine hagi, kus nõudis tehtud remondi pealt ka oma osa. 2011 aastal kinkis mees oma maja uuele abikaasale. 2012 aastal muutis naine hagi sisu ja palus kohtul määrata mehe lahusvara ühisvaraks. Tsekke ega midagi ei olnud, kuid ta võitis asja nii, et lahusvara määrati 60% ühisvaraks. Nüüd tahab naine seda raha. Ta ei ole nõus pikema kui 2 aastase maksega. Mees aga ei suuda seda tasuda nii ruttu.Naine ütleb, et ta saab selle uuele abikaasale tehtud kinkelepingu vaidlustada, mainides mingit 3 aastat ja seda, et kinge tehti menetluse ajal. Kuid mina loen igaltpoolt välja selle, et kinget saab vaidlsuada vaid kuni 2 aasta taguse. Palun juhatage mind õigete seadusteni, et saaksime kindlust ja ennast uueks kohtuks ilma advokaadita ette valmistada.
A 14.10.2014 09:56 (10 aastat tagasi)
Siin konkureerivad omavahel täitemenetluse seadustiku § 188 ning 189. https://www.riigiteataja.ee/akt/111042014011 Juhul kui kinkeleping on sõlmitud teadlikult võlausaldaja huvide kahjustamiseks, siis on lubatud tehingu kehtetuks tunnistamise aeg tõepoolest 3 aastat, kusjuures, kuna tehing on tehtud lähikondsega, siis võlausaldaja huvide teadlikku kahjustamist eeldatakse. Juhul, kui naine esitab kohtusse hagi kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks, siis soovitaks ikkagi pöörduda advokaadi poole.
Ummi 14.10.2014 10:26 (10 aastat tagasi)
Hmm, ok. Tegelikult oli kinge tehtud, et uus naine saaks oma töötasudega varale laene võtta ja seda renoveerida.Eesmärk ei olnud vara kantida vaid säilitada ja kuna mehe töötasu seda ei võimaldanud, siis uus naine saigi kogu maa endale ja võttis laenud peale, et renoveerida. Nüüd on kogu maal hüpoteegid peal.
B 14.10.2014 12:13 (10 aastat tagasi)
no vot seda siis selgitadki. Üldiselt soovitan advokaat leida, sest kui see kinkevara 60% ühisvaraks mõistmisel olid sa ka ilma abita, siis ma ütlen et said vastu näppe. Hagejal polnud mingeid dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et ta kulutas oma raha ja aega maja remondile. Lihtsalt maja väärtuse tõusu arvestamine pole kohane. Mina kaebaks edasi.
Ummi 14.10.2014 12:35 (10 aastat tagasi)
Meil oli advokaat, ei aidanud. Me kaebasime edasi, kuid otsus jäeti õigeks. Kaebasime veel kõrgemale, ei võetud menetlussegi. Ei saa siiani aru, kuidas selline otsus üldse tehti. Aga seaduseid väänatakse ju nii kuis tahetakse ja kindel ei saa kunagi millegis olla. Riik sai tööd ja raha menetluskulude kaudu, advokaadid said ka suure raha.Õiglust aga ei ole. Aga tänud, nüüd tean, millise seaduse peale nad rõhuvad, tean, ka millise seadusega ennast kaitsta. Kurb, et meie riigis ei väärtustata pärandvara ja selle peal mängitakse karme mänge.
Sinisilm 14.10.2014 15:21 (10 aastat tagasi)
Mismoodi lahusvara saadi ühisvara hulka arvata? See 60% pidi olema parimal juhul ju kinnisvara tõusnud väärtuse summast. Mitte kingitud vara ei saanud ise ühisvara alla minna. Mingit seaduslikku alust kinditud või päritud vara ühisvarasse lugemisel ei ole.
Sinisilm 14.10.2014 15:22 (10 aastat tagasi)
Mismoodi lahusvara saadi ühisvara hulka arvata? See 60% pidi olema parimal juhul ju kinnisvara tõusnud väärtuse summast. Mitte kingitud vara ei saanud ise ühisvara alla minna. Mingit seaduslikku alust kingitud või päritud vara ühisvarasse lugemisel ei ole.
Ummi 14.10.2014 15:34 (10 aastat tagasi)
Aga näed, niiviisi otsustati. Määrata lahusvara 60% ühisvaraks. Kusjuures vaid vastaspoole väidete peale, et tema ka panustas. Minu maha võetud mets lahusvara arvelt ei lugenud, millega vara renoveeriti, öeldi, et selle rahaga võisin mida iganes teha.
A 14.10.2014 16:21 (10 aastat tagasi)
Selline säte oli sees kuni 01.07.2010 kehtinud PKS-s, mille § 14 lg 2 järgi kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Uues PKS-s on sarnane säte § 27 lg 3 Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.